amalinks wokungena

Breaking News

Zivula Okwehlandla Lesibili Izikolo Ababalisi Belokhu Bekhalala Umsebenzi


Kuvulwe izikolo ngoLwesibili eZimbabwe ngesikhathi ababalisi besithi kababuyeli emsebenzini. (VOA: Bathabile Masuku)
Kuvulwe izikolo ngoLwesibili eZimbabwe ngesikhathi ababalisi besithi kababuyeli emsebenzini. (VOA: Bathabile Masuku)

Abafundi ababhala imihloliso ngomnyaka ozayo oform 5, lo 3 labo grade 6 basungule ihlandla lesibili lokuvulwa kwezikolo kodwa izikolo ezinengi bezingela babalisi ngoba lokhe beqhubeka bekhalala umsebenzi.

Ababalisi lokhe bakhalala umsebenzi kusukela izikolo zivulwa kuhlandla lakuqala eliqale mhlaka 28 Mpandula, sezize zavulwa kuhlandla lesibili bengakaze babuyele emsebenzini bekhala ngeholo abathi aleneli khona ukugada ibhasi ukuya emsebenzini.

Ekuqaliseni kwalinyanga kaMfumfu ababalisi bengezelelwe iholo laya kunkulungwane ezilitshumi lambili zamadola eZimbabwe – ZWL$12,000 eliphansi kakhulu kulalelo abalifunayo elilingana lamadola eMelika edlula amakhulu amahlanu-US$520 okuyilo iholo abebelithola ngomnyaka ka2018.

Umnumzana Vusumuzi Maphosa umsekeli kamongameli wenhlanganiso yababalisi eye Zimbabwe National Educators Union (ZINEU) uthi ababalisi kabalayo yona eyokugada ukuthi bayemsebenzini.

“Izikolo asiboni ukuthi zivulwa lamuhlanje for isecond phase ababalisi bekhona. Ababalisi kabalayo imali eyokuthi bagade besiya emsebenzini. Vele yonale abayitholayo ayizange ya laster amalanga amangaki isiphelile so asiboni ukuthi ababalisi bazenelisa ukuya emsebenzini lamuhla. Okunye njalo yindaba eye PPE esibona izikolo zingani azilayo ngakho kufaka ababalisi kanye labantwana engozini. Ababalisi ayisikho ukuthi baku strike kodwa kabalayo imali yokuthi baye emsebenzini.”

Omunye olombono lowu ngumnumzana Nhlonipho Mqondisi Ncube ilunga lenhlanganiso yababalisi abasebenzela emaphandleni eye Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe (ARTUZ).

“Angazi ukuthi uhulumende usithatha ngaphi isibindi sokuthi avule izikolo ekwazi ukuthi ababalisi ngeke babuye ezikolo. Bazali sizama ukwakha ikusasa yabantwana, sizama ukwakha ikusasa yemuli zethu njengababalisi. Esikucelayo yikuthi thina asifuni ukuthi sikhwezelwe imali esiyiholayo, esikufunayo yikuthi sibuyisele imali ekade siyihola elingana le USD$520 nxa bezasinika ama Bond kawalingane lemali le esasiyihola. So izikolo zizavulwa kodwa ababalisi siyabe singekho khonapho. Okwehlela abantwana khonapho ngithemba abazali bazibonele okwenzakalayo ngakho asigcineni abantwana ezindlini kungabi lomtwana oya esikolo ngaphandle ababalisi bekhona kuleyo ndawo.”

Lokhu kusekelwe ngumnumzana Raymond Majongwe unobhala jikelele wenhlanganiso yababalisi eye Progressive Teachers` Union Of Zimbabwe (PTUZ) othi kabajonganga ukuphikisana lohulumende okungela sizatho kodwa bafuna umqatshi alungisise izikhalazo zabo.

Esikutshoyo kuhulumende lakumqhatshi wethu yikuthi siholise iholo elisiphilisayo siyabuyela emsebenzini. Asenzi hlelo lokuphikisana lohulumende njalo asiphiwa mali kumbe ukujujumezelwa ukukhipha uhulumende. Esikutshoyo yikuthi sifuna ukuhambisa abantwabethu esikolo, sifuna imuli zethu ziphile njengabantu bakuleli lizwe. Kungenxa yalokhu sisithi ihlandla lesibili lokuvulwa kwezikolo lizahlala lihlupha. Umongameli wavuma ekhuluma lelizwe esithi izikhalazo zababalisi zisegcekeni sikhangelele ukuthi uhulumende enze esikufunayo ngokuphangisa lati sibuyele emsebezini.”

Unkosikazi Hlengiwe Fuyane umhlali wakoBulawayo uthi kuyabadanisa okwenzakalayo ezikolo.

“Impi yama titsha lohulumende sisithwalise nzima njengabazali. Mina umtanami wehlulekile ukuthi ahambe eboarding school izolo ngoba ngingabhadalanga ifee yonke ngokugcweleyo. So ngiyathi ngithwele nzima ukuthi ngibhadale ifees yakhe ngapha amatitsha awakho ezikolo. Obakhangeleyo khonale abantwana ngubani, vele lokhu kuyasi stresser. So thina esikucelayo yikuthi uhulumende alungise izinto. Ukwenzela ukuthi labantwabethu bafunde kuhle, bagcinakale kuhle ngoba kunje mina I peace ngiyabe ngingelayo nxa umtwane ekhonale esikolo”

Imizamo yokuxhumana lomphathintambo wezemfundo umnumzana Cain Mathema ayiphumelelanga ngoba ecine ukudobha ucingo lwakhe ekuseni esithi usemhlanganweni kenelisi ukuphendula imibuzo. Kodwa ekhuluma lephephandaba le Herald uchaze ukuba uhulumende uselungiselele okweneleyo ihlandla lesibili lokuvulwa kwezikolo. Ugcizelele ngokuthi bazaqhubekela phambili besenza konke okusemandleni abo ukubona ukuba igcikwane leCoronavirus alimemetheki lithelelwane phakathi kwabafundi lababalisi njengalokhu abakwenzayo ngesikhathi abafundi bebhala imihloliso kaNhlangula kanye lakuhlandla lakuqala elokuvulwa kwezikolo.

Emazwini akhe embikweni oqakathekileyo awethule edale lephalamende oweState of the Nation Address ngeviki edluleyo uMongameli Emmerson Mnangagwa uthe uhulumende wakhe uphakathi kokulungisisa izikhalazo zababalisi.

Eloba enkundleni ye Twitter unobhala kugatsha lukahulumende lwezokukhitshwa kwemibiko, umnumzana Nick Mangwana uthe bayajabula ukuthi abantwana bayabuyela esikolo ngoba abanengi besebehlehlele emuva ngoba becine esikolo ngoMbimbitho. Ubuye wathi uhulumende ubeseqalisile ukuvula ezinye inhlangothi zelizwe, kodwa ugatsha lwezemfundo yilo obelusalele emuva.

XS
SM
MD
LG