Cyclone Idai
UMongameli Mnangagwa Uyekethisa Iziqondiso zeCovid 19 Lockdown
UMongameli Emmerson Mnangagwa uyekethise iziqondiso zeCovid 19 Lockdown kodwa ekhuthaza uzulu ukuba aqhubeke ezivikela ukuthelelwa igcikwane leli.
Embikweni wakhe oqakathekileyo awethulele ilizwe ngoMvulo, ubonge kakhulu amazwe athi eleChina, India, Russia leUnited Kingdom ngesipho samajekiseni okuvikela umkhuhlane, aweCovid-19 Vaccine.
Ekuyekethiseni iziqondiso zeLockdown, uMongameli Emmerson Mnangagwa ukhuthaze abantu ukuthi baqhubeke beqgoka amamask, begeza izandla lokuhlolwa ukutshisa komzimba lokungasondelelani.
Abantu sebevunyelwa ukuhamba kusukela ekuseni ngohalf past 5 kusiya kuhola letshumi ebusuku ngo10pm.
Akusadingi ukuba abantu bathwale incwadi ezibavumela ukuhamba lapho abafuna ukuyakhona.
Amavinkili asengavulwa ekuseni aze avale ebusuku ngehola lesikhombisa belandela iziqondiso zelockdown.
Amankampani asengavula belandela imilayo yenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eyeWorld Health Organisation leziqondiso zokuvikela ukumemetheka kweCovid-19. Abazatholakala besephula leziziqondiso bazabotshwa.
Abaphila ngokuthengisa sebengavula labo belandela iziqondiso zeWHO lezelizwe ezeCovid-19 Lockdown. Abazafunyanwa bengalandeli lezi ziqondiso amabhizimusi abo azavalwa.
Abezikolo lamakolitshi emfundo yaphezulu labo sebengalungiselela ukuba bavule balandela iziqondiso zokuzivikela ukuthelelana iCovid 19 kodwa wathi imfundo yebulenjini ilokhu iqakathekile njalo kumele ithuthukiswe. Abangalandeli lezi ziqondiso kuzadala ukuvalwa kwalezo zikolo.
Abantu sebekhululekile ukuhamba hamba kumadolobho ahlukeneyo kodwa abanini bamabhasi kumele balandele iziqondiso sokumelana lokumemetheka kweCovid-19.
Abantu ezililweni kumele bengedluli amatshumi amathathu, kuthi abamadili kumele bengedluli amatshumi amahlanu labo bamele balandele iziqondiso zokumelana kwegcikwane leli.
Amavinkili athengisa ukudla ama restaurant kuzamele bathengisele abantu behamba bengahlali bedlela khona.
Abathengisa utshwala abantu behlala labelula imizimba akumelanga bavule
AmaBottle Store azavulwa kodwa kumele athengisele abantu behamba bengahlali benathela khona.
Umongameli ukhuthaze uzulu ukuba aqhubeke ezivikela ekubambeni iCovid-19.
"Izikolo azilungiselele ukuvula balandele iziqondiso zomanyano wamazwe womhla iWorld Health Organisation Kanye leziqondiso zokuvikela ukumemetheka kweCovid-19 ezweni ngokunjalo lakumakolisthi emfundo yaphezulu. Abazafunyanwa beyekethisa lezi ziqondiso kuzadala ukuba izikolo lamakolitshi abo avalwe."
Uqhubeke uMnangagwa ethi uhulumende uzaqhubeka ehlaba ijekiseni yokuvikela igcikwane eyeCovid-19 Vaccine. Kuthi abamankampani lamabhizimusi abalesifiso sokuhlaba izisebenzi zabo kumele bakwenze kungela nhlawulo njalo abantu baqhubeke bezivikela ukubamba leligcikwane.
Uchaze ukuba kulamajekiseni azinkulungwane ezingamakhulu ayisithupha-600,000 azavela eChina kunsuku ezilandelayo kuthi lamanye edlula isigidi esisodwa-1,2m azavela kumankampani alelo lizwe.
"Sesithole amajekiseni okuvikela ukumemetheka kweCovid-19 azinkulungwane ezingamakhulu amane esiwaphiwe nguhulumende weChina, kuthi inkulungwane ezingamakhulu ayisithupha sikhangelele ukuwathola kunsuku ezilandelayo, Amajekiseni ayedlula isigidi esisodwa-1,2m azavela kumankampani azimele aweChina.Ngakho ngiyalikhuthaza ukuba lihlale lizivikele ekubambeni leligcikwane lilandel iziqondiso zokuzivikela ukulibamba,"
UBulawayo ungene kulanga lesificaminwe mibili elokhe ehlaba izisebenzi eziqakathekileyo, amafrontline workers, ijekiseni lokuvikela umkhuhlane, eyeCvoid 19 Vaccine, kuhlelo oluqale NgoMvulo weviki edluleyo, njalo ukhangelele ukuhlaba izisebenzi eziqakathekileyo ezedlula inkulungwane eziyisithupha lengxenye-6,600 kuhlandla lakuqala lokuhlaba abantu iSinopharm.
UBulawayo uthole amajekiseni edlula inkulungwane ezilitshumi lantathu-13 200.
- Gibbs Dube
Selisina Izulu Lesikhukhula eZimbabwe
Izulu lesikhukhula iTropical Storm Chalane seliqalile ukuna eManicaland lapho eselidilize ezinye izakhawo lawisa lezihlahla ezinengi.
UMnu. James Brown, osebenza eManicaland, uthi izulu leli elilomoya omkhulu, liqale ukuna ekuseni ngoLwesithathu.
UBrown uthi abanye abantu abadilikelwa yizindlu kulandela ukuna kwezulu lesiphepho uClyclone Idai sebesusiwe endaweni ezinengi akade sebehlala khona ngenxa yokuthi amatende abo aphetshulwe ngomoya.
Sebehanjiswe ezikolo lezinye indawo ezilemiduli eqinileyo. Izulu leli kukhangelelwe ukuthi lizakuna lakwezinye indawo ezigoqela koBulawayo.
Uhlangothi lukahulumende olubona ngezokwethulwa kwemibiko luthi abantu okumele beqaphele kakhulu izulu leli ngabahlala eCowdray Park, Pumula South, Old Pumula, Nkulumane, Nketha, Queenspark lezinye indawo.
Okwamanje litshaya okwamagama eManicaland lapho uBrown athi lilakho ukubhidliza izakhiwo ezinengi kodwa hatshi njengalokhu okwenziwa yiCyclone Idai.
'Osomabhizimusi Abancede Ababhekane Lomonakalo Owadalwa Lizulu Lesiphepho uCyclone Idai'
UMongameli Emmerson Mnangagwa ngoLwesibili ucele osomabhizimusi ukuthi bancede abantu ababhekane lomonakalo owadalwa lizulu lesiphepho uCyclone Idai elabulala abantu uhulumende athi bafika amakhulu amathathu lamatshumi amane lane (344).
UMnangagwa wethule umbiko lo emhlanganweni awenze labosomabhizimusi eState House eHarare lapho athe kufunakala impahla etshiyeneyo yokunceda abantu ababhekane lohlupho lolu ngoba uhulumende angeke enelise ukubanceda bonke engasekelwa ngabalemali.
“Lokhu yikho engilibizele khona njengohlangothi lwabosomabhizimusi ukuthi singenzanjani. Angilayo impendulo kodwa ngibone kufanele ukuthi ngilazise ngenkinga esibhekane lazo ukuze labo abenelisayo bacabangisise ngakho bazibuze ukuthi bengasiza kanjani.”
UMnangagwa uthe abafisa ukuncedisa bangavuselela ukwakha izikolo, amabholoho lokunye okwadilizwa lizulu lesiphepho leli.
Umphathintambo obona ngobudlelwano beZimbabwe lamanye amazwe, uMnu. Sibusiso Moyo, uthi kuqakathekile ukubambana ngesikhathi abanye abantu bebhekane lohlupho olumangalisayo.
Lokhu kugcizelwele ngumpathintambo wezamabhizimisi amancane laphakathi laphakathi, uNkosikazi Sithembiso Nyoni, othi usizo oluvela phandle kwelizwe kumele lwengezelele kulolo oluqoqwe elizweni.
Inkampani yeSpar Zimbabwe ithembise ukuhlawulela abantwana beChimanimani abangamakhulu amahlanu (500) imali yezifundo ezikolo eziseduzane le Harare.
Kuthi iPro Plastics ithe izakwemba izibholani ezingamatshumi amabili lanhlanu (25). ITurnall layo ibuye lempahla yokufulela ezikolo zonke eChimanimani.
Inhlanganiso yabachola impuphu lefulawa eyeGrain Millers Association of Zimbabwe layo ithembise ukusiza ngokudla kwabantwana bonke bezikolo ezabelweni ezehlelwa yingozi yamanzi akhukhula izakhiwo ezinengo okumangalisayo.
Kodwa uMnu. Anele Moyo, isakhamizi seHarare, uthe loba kuluhlelo oluhle olwenziwe nguhulumende, kulusizi ukuthi sokuqhamuke udaba lokuthi sokulabanye asebebanjwa bentshontsha loloncedo olubuthaniswayo.
- Sithandekile Mhlanga
Anglistone Sibanda: Ukudla kweCyclone Idai Kwabiwa Ngemfanelo eManicaland
Inhlanganiso ye Church and Civic Society Joint Forum evakatshele eChimanimani ukuhlolisisa umonakalo odalwe lizulu lesiphepho uCyclone Idai, elahlasela ikakhulu eChipinge leChimanimani ithi ifumene ukuthi ukudla kwabiwa ngemfanelo njalo akukhethwana ngamabandla ezombusazwe njengalokho obekutshiwo ngabanye.
Umgcinisihlalo walinhlanganiso, umfundisi Anglistone Sibanda uthi kulamakhomithi abunjwayo alomlandu wokwaba impahla ezitshiyeneyo ezibalisa izigqoko, ukudla, okwabesifazana okokusebenzisa nxa besesikhathini, lokunye okunengi-ngengi.
Asizweni echasisa okunengi ngaloludaba.
- Chris Gande
Inani Lababanjwa Bephambula Uncedo Lwabe Cyclone Idai Liyaqansa
Inani lweziphathamandla zikahulumende ezibanjwa ziphambula uncedo olumele luphiwe abehlelwa yingzi yezulu lesiphepho, uCyclone Idai, lokhu liqansa.
Ngakwelinye icele inani labehlelwa yingozi yalelizulu abalokhu bedinga uncedo lalo lokhu liqansa.
Lokhu kwenzakala umkhokheli wenkamba ye Silverstream lapho okumele kufikele khona ukudla lolunye uncedo eChimanimani, uNkosazana Christine Chidema emiswe emthethwandaba ngecala lokutshontsha impahla eyayimele iphiwe abantu.
Kuthi ngeviki edluleyo kulabanye njalo ababili ababotshwe eRusape ngemva kokutholakala belempahla eatshangelwa ukuthi ngeyayimele iphiwe abehlelwa yingozi yezulu kodwa bona bayiphambula.
Kuthi ngempelasonto kulomunye umtshayeli obethwele impahla ebimele iyephathisa abantu yena wamisa ibhasi kade izidlulela wacela ukuthi imthwalele limpahla kodwa umtshayeli wahle waqonda enkambeni yamapholisa wabotshwa lundoda.
Bona abehlelwa yilingozi, ikakhulu abangaveli eChimanimani kodwa abafinyelelwa yilingozi bathi uncedo abaluboni.
UChris Gande weStudio Seven uxoxe lesakhamizi seMakoni South, uNkosikazi Loveness Makawure waqala ngokumbuza ukuthi kanti kuhamba njani ukuthi abantu bazincede ngokuphiwe abantu abadinga uncedo.
- Gibbs Dube
IEconet Isifuna Ukwakha Izindlu Lokuvuselela Amabhizimusi Ababhekane Lengozi yeCyclone Idai
Inkampani enkulu yabomakhalekhukhwini eyeEconet Wireless Zimbabwe, esilesikhathi incedisa abantu ababhekane lengozi eyadalwa lizulu lesiphepho uCyclone Idai, ithi ifisa ukwakhela abahluphekileyo izindlu njalo lokuvuselela amabhisimusi esabelweni seManicaland.
UMnu. Lovemore Nyatsime obona ngenhlelo ezitshiyeneyo kunkampani le uthi bancedisana lezakhamizi kanye lenkokheli yomdabu ekwenzeni uhlelo lolu.
Uthi banengi abantu abazi labo ababelamabhizimusi endaweni ezitshiyeneyo ngakhoke akuhluphu ukudinga osomabhizimusi abahuphekileyo.
Izulu lesiphepho leli labulala abantu abafika phose amakhulu amathathu lamatshumi amahlanu – 344 esabelweni seManicaland.
Kusenjalo, insimi zabalimi abanengi zakhukhulwa kulandela ukuna kwezulu lesiphepho.
UNkosazana Roselyn Mnkandla, okunhlanganiso ebona ngabalimi eyeNational Employment Council, uthi kuyethusa okusemasimini.
- Ntungamili Nkomo
Sebengamakhulu Amahlanu Abafele Engozini Yezulu Lesiphepho eZimbabwe
Inani labantu abafele kungozi yezulu lesiphepho eleCyclone Idai eZimbabwe selikhuphuke lafika kumakhulu phose amahlanu, 497.
Lokhu kuvezwe ngumphathintambo obona ngokwethulwa kwemibiko uNkosikazi Monica Mutsvangwa ngoLwesine.
UMutsvangwa uthe phezu kwezidumbu ezingu339 ezatholakala eChimanimani laseChipinge, kulezinye njalo ezingu158 ezathwalwa ngamanzi zatholakala eMozambique.
Wengeze wathi inani labafi leli lizakhwela ngoba kulabantu abangamakhulu amathathu abalokhe bengabonakali.
UNkosikazi Mutsvangwa uveze lokhu ngemva kokwethekelela eManicaland loMongameli Emmerson Mnangagwa.
Abamabandla aphikisayo abaqhuba inkulumo leZanu PF labo bethekelele eManicaland ukuyazibonela umonakalo owadalwa nguCyclone Idai.
Isiphathamandla seMDC-T uMnu Abedico Bhebhe uthe mkhulu umonakalo abawubonileyo. Wengeze wathi uhulumende kumele angenele ngamandla aphathise uzulu weManicaland.
URev. Kenneth Mtata oweZCC Ulandisa Ngenjongo Yohambo Lwakhe eMelika
Unobhala jikelele womanyano weZimbabwe Council of Churches umfundisi Kenneth Mtata wethekelele umsakazo weStudio 7 khonapha eWashington DC eMelika, walandisa ngemizamo yamabandla okholo eyokuthi abezombusazwe bexoxisane, kanye lokusiza abehlelwa yingozi yezulu lesiphepho uCyclone Idai.
- Ntungamili Nkomo
EleMelika Lipha eleZimbabwe i$2.5 Million Yokuphathisa Abawelwe Yingozi Yesiphepho
Uhulumende weMelika ngoLwesithathu wengeze imali aseyiphe eleZimbabwe eqondane lokuphathisa abawelwe yingozi yezulu lesiphepho ngezigidi ezimbili lengxenye, $2.5 million.
EleMelika belike lapha njalo izigidi ezilitshumi ebeziqondane lokuphathisa abantu abathintwe nguCyclone Idai eZimbabwe, eMozambique kanye laseMalawi.
Kodwa i$2.5 million le iqondane leZimbabwe kuphela.
Umeli weMelika eZimbabwe uMnu Brian Nichols uthi imali le izasetshenziswa ukuthengela abantu beChimanimani kanye labeChipinge ukudla bazakwabelwa yinhlanganiso yeWorld Food Program (WFP).
Wengeze wathi ukudla lokhu kugoqela impuphu, amafutha okupheka lokunye okutshiyeneyo okuzakwabelwa abantu abangu133, 000.
Abenhlanganiso ezizimeleyo labo bayaqhubeka ngemizamo yokuphathisa abantu laba ngokudla lanxa nje abanye besithi kabakalutholi loloncedo.
NgoLwesibili sixoxe lesakhamusi seChipinge uNkosikazi Jane Bhunu yena ogcine imuli ezinhlanu endlini yakhe ezikhukhulelwe imizi yisiphepho.
Ugogo Bhunu ubekhala kakhulu ngokudla. Simxhumile njalo ngoLwesithathu wasazisa ukuthi ngemva kokumemezela inombolo zakhe zocingo emsakazweni, lukhona uncedothile aselutholile.
- Chris Gande
Ingcwethi Kwezomkhathi Zithi Isikhudumezi Esiselizweni Sesitshise Izilimo
Ingcwethi kwezomkhathi zithi isikhudumezi esike sahlasela ilizwe phambilini kwezulu lesikhukhula elitshaye isigaba se Manicaland sesiphendukile sahle satshisa emasimini osukuveze sobala ukuthi kulendlala enkulu lonyaka.
UChris Gande weStudio Seven uxoxe loMnu. Anglistone Sibanda isiphathamandla senhlanganiso ezimeleyo, eye Shalom Project yena othi umumo mubi kakhulu lumnyaka.
- Ntungamili Nkomo
UN: Abesifazana Basengozini Yokudlwengulwa Kulandela uCyclone Idai
Ugatsha lweUnited Nations olubona ngokuphathisa abaswelayo olweOffice for the Coordination of Humanitarian Affairs (OCHA) luthi lukhathazekile ngengozi yokudlwengulwa, engehlela abesifazana abathinteke kusehlakalo sezulu lesiphepho uCyclone Idai, abadinga uncedo oluphuthumayo eZimbabwe, eMozambique kanye laseMalawi.
Isikhulumeli salolugatsha uNkosikazi Gemma Connell uthi kuvamile ukuthi kungaba lesehlekalo esifaka abesifazana esimeni esibi lapho abayabe bedinga khona uncedo ngokuphangisa, kusuke kube labanye, ikakhulu abesilisa abangena emacansini labo bebadlwengula andubana bebaphe loloncedo.
Ngokunjalo, uConnell uthi bazakwenza konke abakwenelisayo ukwenqabela lokhu. Banengi abesifazana abadilizelwe imizi yabo nguCyclone Idai amazweni womathathu abasele bengelalutho njalo abadinga uncedo olufana lokudla, indawo zokuhlala kanye lezembatho.
Sixoxe lelunga ledale lephalamende uNkosazana Thabitha Khumalo yena olwela amalungelo abesifazana.
IMiracle Missions Isifuna Ukunceda Abahluphekileyo eMozambique AbeZimbabwe Bekhala Ezimathonsi
Abakunhlanganiso yeMiracle Missions kubandla lePresbyterian Church eHighlands eHarare bathi sebecabanga ukuyanceda abanye abehlelwe yingozi yezulu lesiphepho uCyclone Idai kwele Mozambique ngoba sebethole impahla enengi kakhulu yabantu beZimbabwe.
Bathi kungcono bathwale impahla le bayeyinika abahluphekilayo eMozambique okulabantu abanengi okumangalisayo ababulawa ngamanzi adalwa lizulu leli.
Kodwa imibiko evelela kulabo abamele bathole usizo lolu bathi lanxa okumunyethwe zingwalo zalabo ababadingela impahla lokudla kuveza ukuba kunengi osekusiwe eChimanimani esabelweni seManicaland, abatholi lutho ngenxa yokuthi abantu baphiwa uncedo lolu ngokuthi basekela ibandla elithize.
Omunye wabakhokhela umsebenzi wokunceda abantu abehlelwe yingozi yamanzi le, uNkosikazi Renee Dance, uthi sokukunengi kakhulu ukudla lokunye okuphiwe abantu kwele Zimbabwe ngakho-ke bakubone kufanele ukuthi bancede kwele Mozambique.
"Thina lapha eZimbabwe sibe ngababusisiweyo sathola usekelo olumangalisayo luvelela kunhlangothi ezehlukeneyo eZimbabwe, emazweni angomakhelwane. Sasesibona ukuba kulesidingo sokuba sisize abeMozambique njengoba beyibo abalahlekelwe okwedlulisa amalawulo. Thina ngapha usizo esesiluthola ngolokubona ukuba lezindawo ziyavuselelwa njalo sasesibona ukuba lapho esibuthanise khona okunengi kakhulu siphe omakhelwane eMozambique.”
Kodwa-ke banengi abangakatholi uncedo abaludingayo.
Bagoqela uGogo Simango othi, “Asikalutholi lolosizo lanxa kuyithi saba ngabakuqala ukubhalisa amagama ukuthi sesehlelwe ludubo kodwa isimanga yikuba kuphiwa abangala dubo njengathi. Uyakukhangela nje umuntu engezwa kusithi akafuni ukukunikeza lolosizo uyazidlulela nje anikeze amfunayo. Abakubutho baze basitshela ukuthi bona banika uncedo belandela amagama abantu ayabe elotshiwe evelela kulabo abenza lokho. Bathi bona akukho abangakwenza lanxa bengaziphiwa lezo zikhalazo.”
Uhulumende we Zimbabwe uveze ukuba sebefika phose amakhulu amathathu (268) abalahlekelwe yimiphefumulo engozini ebangelwe lizulu lesiphepho uCyclone Idai.Kubikwa ukuthi kulabamangamatshumi amabili lasitshiyangalombili ababhubhileyo asebetholakale kusetshenziswa izinja (28) njalo labangamatshumi ayisitshiyagalombili lambili (82) okubikwa ukuthi sebengcwatshwe kwele Mozambique ngemva kokugalula emifuleni eyebachitha kulelolizwe.Ikhansili Yako Bulawayo Ithi Izakhamizi Kumele Zisebenzise Amanzi Ngonanzelelo.
- Ntungamili Nkomo
Umanyano weUnited Nations Uyahlangana Phezu Komonakalo Odalwe Lizulu Lesiphepho
Umanyano weUnited Nations uqhube umhlangano ophuthumayo eNew York ngoLwesibili ukhulumisana ngomonakalo obangelwe lizulu lesiphepho eZimbabwe, kweleMalawi lakweleMozambique wavumelana ukuthi amazwe omhlaba kumele asebenzelane ndawonye aphathise abantu abawelwe yilingozi.
Umhlangano lo ungenwe ngamazwe atshiyeneyo lengatsha zeUnited Nations ezigoqela iWorld Food Program, iCoordination of Humanitarian Affairs, iDepartment of Economic and Social Affairs kanye leUnited Nations Development Programme.
Abamazwe atshiyeneyo bathe izulu lesiphepho leli labangelwa yikuguqula komkhathi, i-climate change ngeSingisi.
Ngokunjalo, bathe amazwe omhlaba kumele alwisane lokuguquka komkhathi lokhu ukuze kwenqatshelwe ingozi ezifana leCyclone Idai.
“Siphatheke kubi ngomonakalo obe khona eMozambique, eMalawi laseZimbabwe. Sithi dudu kakhulu ezimulini zalabo ababhubhileyo labalimeleyo; sithi kabasile ngokuphangisa,” kutsho isiphathamandla seTurkey sikhuluma emhlanganweni lo.
Umhlangano lo uza ngesikhathi abanye abakhukhulelwe imizi eChimanimani laseChipinge belokhe bekhala ngokuthi kabalutholi uncedo abaludingayo olufana lokudla.
Omunye wabo nguNkosikazi Jane Bhunu, ohlala eChipinge yena otshele iStudio 7 ukuthi ugcine izimuli ezinhlanu endlini yakhe ezingaselandawo zokuhlala.
Siphinde saxoxa njalo lomqondisi weMethodist Development and Relief Agency uMnu Clever Tabaziba eseChimanimani lapho inhlanganiso yakhe ebisipha khona abantu ukudla lokunye okutshiyeneyo.
- Sithandekile Mhlanga
Ramaphosa: Silokhu Sincedisa eleZimbabwe Lamanye Amazwe Ahlaselwe nguCyclone Idai
EleZimbabwe lithi lilokhu lisamukela usizo oluvela kwamanye amazwe kanye lakunhlanganiso ezizimeleyo olokuphathisa abantu abahlaselwa lizulu lesiphepho uCyclone Idai eManicaland leMasvingo njalo ngoMvulo, uncedo lwendumba, umumbu, lamafutha luvele kuhulumende weIndia.
Odokotela be Medicines Sans Frontiers babikwa besithi bayancedisa ngokwelapha abantu eChimanimani leChipinge, njalo ezinye inhlanganiso ezizimeleyo lazo zincendisa ngendlela ezitshiyeneyo.
Kusenjalo, umongameli Cyril Ramaphosa weSouth Africa, utshele umsakazo we Ukhozi FM ukuthi ilizwe lakhe liphakathi kokuphathisa eleZimbabwe, Mozambique, leMalawi kulandela izulu lesiphepho leli.
Umongameli Ramaphosa uchasisa kabanzi ngokwenzakala eChimanimani kanye langezinja zeSouth Africa ezidinga izidumbu kuleyondawo.
- Chris Gande
Sokutholakale Izidumbu Ezingu 82 EzabeZimbabwe Kwele Mozambique
Kubikwa kulezidumbu zabantu abathathwa ngamanzi ezulu lesiphepho ucyclone idai emanicaland, abangamatshumi ayithoba minwe mibili, zatholakala eMozambique.
Izizalwane zeMozambique zibikwa zancwaba izidumbu lezi ngemva kokuthatha imifanekiso yazo, kutsho ugatsha lozokwethulwa kwemibiko.
Lokhu kutsho ukuthi asebebhubhe kulingozi yezulu sebesiyafika amakhulu amathathu, 300.
Kunjalo nje umsekeli kamongameli welizwe, uMnu. Constantino Chiwenga uthi abazatholakala bephambula uncedo oluphiwa abehlelwe yingozi yezulu lesiphepho leli bazajeziswa.
Lokhu kulandela imibiko yokuthi abacatshangelwa ukuthi ngabebandla le Zanu PF baphambula uncedo olumele luphiwe abantu abehlwa yingozi yezulu lesiphepho.