amalinks wokungena

Breaking News

Inhlanganiso Zezakhamizi Zincoma Ukwabelwa Imali yeDevolution


UMnu. Mthuli Ncube
UMnu. Mthuli Ncube

Inhlanganiso ezilwela ilungelo zezakhamizi zamukele inyathelo likahulumende lokwaba imali efika ku zigidi ezedlula kancane ezingamakhulu amathathu, $310 million ku budget yalonyaka ukuthi iye kumisebenzi yokuzibusa kwezabelo idevolution.

Esethula umbiko wokuhlelwa koluhlu lwendleko zikahulumende izolo umphathintambo wezemali uMnu. Mthuli Ncube wazise ukuba ubeka eceleni limali ukuze izabelo zizibuse ziqhuba lemisebenzi yentuthuko.

Umgcinisihlalo we nhlanganiso ye Harare Residents Trust uMnu. Albert Mazula uthi lokhu kuyinto ehle ngemva kokumelela loluhlelo okwesikhathi eside.

“Yinto enhle ukuthi sibone ukuthi uhulumende ufake einye imali eceleni eyokuthi isebenze ku devolution lanxa nje singakhangela sibona ukuthi I 310 million dollars ayeneli kangako ngoba inga dividwa kuma provinces icina kule mali enluthswana,” kutsho uMazula.

Umqondisi wenhlanganiso ye Combined Harare Residents Trust Chra, uMnu. Mfundo Mlilo uthi noma uhulumende esethathe lelinyathelo yisifiso sabezombusazwe kuphela kungela sekelo oludingakalayo ngoba kuzatsho izigidi ezine nje kuphela ku khansili ngayinye ethi lolu luhlelo lwezombusazwe nje kuphela okuthiwa yipolitical devolution ngesilungu.

Kukanti e zansi ye Africa njengomzekeliso, umumo wokungamatshumi amahlanu lasikhombisa ekhulwini, i57 percent, ngeyokulungisisa umumo wezakhiwo lemigwaqo, iinfrastructure ngesilungu, yonke ivela ku hulumende.

Umqondisi we Chitungwiza Manyame Residents Association uMnu. Marvelous Khumalo uthi udubo yikuthi uhulumende usuke wagijima ngaloludaba engazwanga imbono ka zulu.

“Bengakahlali phansi ukubona ama principles lawa kababuyanga ebantwini so khathesi sesisiya e phalament siyafisa ukuthi I parliament izabuya ebantwini izwe ukuthi khonokho ukukhulunywa yi executive kuyahambelana na lezifiso zethu thina abantu jikele ngoba osokusimangalisa yikuthi the same government owaengafuni I devolution nguye osegijima phambili esefuna I devolution,” kutsho uKhumalo.

UMazula uthi okunye okumele abantu bakwazi yikuthi uhulumende angahlela indlela afuna imali yesizwe isebenze ngayo kodwa ehluleke ukugcwalisa leyo misebenzi.

“Imali eyabe I budgetwe nguhulumende esithi uzaithola aisiyo etholakalayo.Ingaswelakala ke leyo mali, bayakhangela ukuthi kungaphi lapho abangaquma khona.Sithemba thina njengezakhamizi ukuthi nxa imali kahulumende ingekela ukufika kuleyo aikhangeleleyo kodwa I 310 million benikwe injalo hatshi ukuthi baiqume ngokubana bona abasafikanga ku target ye income abaifunayo,” kutsho uMazula.

Uhulumende sevumelane ku dale le cabinet ukuthi kulungiswe iziqondiso zomthetho wezigaba, owe Provincial Councils and Administration Amendment bill ezizalaya imisebenzi yama khansili anje. U Ncube, esethula ibudget yakhe, uthe limali izasetshenjiswa kuqakathekiswa izinto ezifana lobuyanga kusabelo sinye ngasinye.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:18 0:00

XS
SM
MD
LG