amalinks wokungena

Breaking News

ARTUZ: Gqokani Izembatho Ezimnyama Ezizalimukisa Uhulumende Ukuba Siyahlupheka


Abenhlanganiso yababalisi eyeAmalagamated Rural Teachers Union of Zimbabwe-ARTUZ.
Abenhlanganiso yababalisi eyeAmalagamated Rural Teachers Union of Zimbabwe-ARTUZ.

Inhlanganiso yababalisi bemaphandleni eyeAmalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe (ARTUZ) isicebise uzulu ukuba agqoke okumnyama kusasa ngoLwesihlanu, njengendlela yokutshengisela ukuhlukumezeka ngentengo yempahla esikhuphuke ngamandla kwatshiya abantu bephakathi kodubo.

Ngesikhathi sokulungiselelwa ukuvulwa kwezikolo ngoLwesibili mhlaka 3 Nkwenkwezi, ababalisi benhlanganiso eyeARTUZ bathi bakhangelele ukuba umqhatshi akhangelisise iholo phambilini kokuvulwa kwezikolo ngoba intengo yempahla isikhuphukile kodwa iholo labo lilokhu liphansi.

UNkosikazi Thembekile Ncube, umgcinisihlalo weLupane kuARTUZ, uchasisa ngabakuhlelele usuku lwakusasa.

“Kusasa kuzabe kugqokwe izigqoko ezimnyama kuyikukhala kuboniswa ukuthi intengo yezinto isikhwele kakhulu. Iholo esesilihola selingaphansi kwesizinga sobuyanga, ababalisi sebengabayanga. Izikolo ziyavulwa kuviki elizayo, njengababalisi sifuna ukuthi uhulumende eqale ekhuphule iholo lethu libe yiUSD$540 singakaze sihambe ezikolo. Ngaphandle kwalokhu asenelisi ukuya ezikolo.”

Lokhu kusekelwe nguNkosikazi Linia Nkiwane, umsekeli kamgcimisihlalo esigabeni seMidlands, kunhlanganiso le.

"Ngikhuthazelela umphakathi ukuthi kusasa mhlaka 29 April sibe sigqoke ezimnyama sitshengisa ilizwe ukuthi siyakhala ngesimo sezinto ezenzakalayo. Abantu abasakwanisi kuqhubeka ngezimpilo ngokukhwela okwenziwe ngama price. Ngalokhu thina asivumi isimo lesi esesenzakala.”

UNkosikazi Ruth Siwela, ongumzali olwabantwana abasaya esikolo, uthi uhulumende kufanele abone ukuthi izisebenzi zakhe zihola imali eyanelayo ukuze singahlali zikhonona njalo nje.

“Uku striker kwababalisi akukutsha, so uhulumende kufanele laye abone ukuthi izisebenzi zakhe zile holo elanelayo. Imali eholwa ngama civil servants ibuhlungu ngoba ibond liwa i value nsuku zonke. By the time beyithola iyabe ingasathengi lutho. Okungcono yikuthi uhulumende abe i forex ngoba ngaze akhweze isalary yeBond, izakuwa njalo ivalue. So kuzahlala kulama strike, abantwana bengafundi ngendlela eqondileyo.”

Isikhulumeli sogatsha lwezwemfundo umnumzana Taungana Ndoro walile ukuphendula imibuzo ephathelane leholo lababalisi kodwa usanda kwethula umbiko othi izikolo sezilungele ukuvula kuviki elizayo.

Umphathintambo wogatsha lwezisebenzi zikahulumende, UMnu.Paul Mavima, walile ukuthatshwa ilizwi kodwa uthe uhulumende kala sikhathi eside ekhweze iholo lezisebenzi zakhe. Lokhu kwenziwe ngenyanga kaNhlolanja lonyaka ngesilinganiso sokungamatshumi amabili ekhulwini (20%), lokuba eyinye ingxenye yeholo bazayithola ngedola leMelika engaba likhulu lamadola(USD$100) kanye lokunanzelela ukwehlukanisa kweholo lezisebezi kuhambelana lezicoco abalazo zokuhlala emsebenzini kanye lemfundo.

Izisebenzi zikahulumende ziphinda njalo zithole amadola eMelika angamatshumi ayisikhombisa lanhlanu - USD$75 ephathelane lokusebenza phakathi kweCOVID-19.

Umsekeli kamongameli, uMnu. Constantino Chiwenga, ekhuluma emhlanganweni wabosomabhizimusi embukisweni weZimbabwe International Trade Fair (ZITF) ngoLwesithathu, uthe akula sizatho sokuba intengo yempahla ikhuphuke.

Wengeze ngokuba uyananzelela ukuthi iCOVID-19 kanye lempi ephakathi kwele Russia leUkraine kungabe sekudale ukungahlaliseki kwentengo yempahla kodwa isimo seZimbabwe siphehlwa yikungaziphathi kwamabhizimusi ngokucathamela ezomnotho elizweni.

Uqhubeke ethi amanyethelo afakwe libhanga elikhulu lelizwe, eleReserve Bank of Zimbabwe okwengeza umthelo ozalwa yizikhwelede kanye lokwehlisa imali esetshenziswa nguzulu elizwelini kuzindlela ezitshengisa ukuzimisela kukahulumende ekwehliseni intengo.

Ubuye wakhuthaza osomabhizimusi ukuba basebenze ndawonye lohulumende ngokulandela amanyethelo alesithunzi kwezamabhizimusi kanye lokutshiyana lomkhuba wokukhweza intengo mahlayana.

XS
SM
MD
LG