WASHINGTON DC —
Uhulumede we Zimbabwe uthi usevumele amankampani agaya amabele lamanye azimele wodwa ukuthi athenge umumbu legqoloyi emazweni ukwenzela ukwenqabela indlala elizweni esithwalise nzima abantu makhaza.
Umsekeli womphathintambo wezokulima uMnu. Seiso Moyo uthi lokhu kwenzelwe ukuthi abantu benelise ukuthola impuphu le flour njengoba okwamanje iziphala zelizwe sezisele lomumbu oyisilinganiso sama tonnes angu 215,000 kuphela.
UMoyo uthi inkampani yeziphala zelizwe eyeGrain Marketing Board (GMB), ekade ithenga umumbu emazweni, kayisenelisi ukusebenza iyodwa ngenxa yokuthi ilezikwelede ezimangalisayo zabalimi lalabo abayithwalela amabele lokunye okutshiyeneyo.
Uthe eleZimbabwe likhangelele ukuthi lithole umumbu kanye lengqoloyi okunenganyanyana nxa amankampani azimele wodwa angaqalisa ukuthenga emazweni.
UMoyo uthi manengi amankampani akhangelelwe ukuthi aqalise ukuthenga umumbu lo emazweni ewuletha elizweni.
Ele Zimbabwe lisebenzisa umumbu olesisindo esingama ngamatonnes edlula isigidi-1.2 million tonnes ngomnyaka.
Unkosikazi Otilia Moyo we Gwanda North eMatabeleland South uthi abantu makhaza sebesidla kanye ngelanga ngenxa yokuswelakala kokudla okubangelwa yikusilela komumbu.
Umsekeli womphathintambo wezokulima uMnu. Seiso Moyo uthi lokhu kwenzelwe ukuthi abantu benelise ukuthola impuphu le flour njengoba okwamanje iziphala zelizwe sezisele lomumbu oyisilinganiso sama tonnes angu 215,000 kuphela.
UMoyo uthi inkampani yeziphala zelizwe eyeGrain Marketing Board (GMB), ekade ithenga umumbu emazweni, kayisenelisi ukusebenza iyodwa ngenxa yokuthi ilezikwelede ezimangalisayo zabalimi lalabo abayithwalela amabele lokunye okutshiyeneyo.
Uthe eleZimbabwe likhangelele ukuthi lithole umumbu kanye lengqoloyi okunenganyanyana nxa amankampani azimele wodwa angaqalisa ukuthenga emazweni.
UMoyo uthi manengi amankampani akhangelelwe ukuthi aqalise ukuthenga umumbu lo emazweni ewuletha elizweni.
Ele Zimbabwe lisebenzisa umumbu olesisindo esingama ngamatonnes edlula isigidi-1.2 million tonnes ngomnyaka.
Unkosikazi Otilia Moyo we Gwanda North eMatabeleland South uthi abantu makhaza sebesidla kanye ngelanga ngenxa yokuswelakala kokudla okubangelwa yikusilela komumbu.