Amakomidi atshiyeneyo alungiselela uhlelo lokulotshwa kutsha kwesisekelo sombuso abethe gwaqa ngolweSibili emihlanganweni etshiyeneyo ecubungula okuphathelene lezemali, ukukhankasa, lokunye okunengi-nengi. Amakomidi wonke aphatheke kuloluhlelo akhangelelwe ukuhlangana njalo ngolweSithathu elungiselela ihlandla elikhulu laloluhlelo, olokungena ebantwini makhaza edingisisa ngembono yabo.
USenator Gladys Dube, olilunga lekomidi ebona ngokulotshwa kutsha kwesisekelo sombuso utshele uSithandekile Mhlanga owe Studio 7 ukuthi ikomidi yakhe isibumbe ugatsha olubona ngokwethulwa kwembiko kulokuhlelo, lokunye okunengi-nengi.
Inhlanganiso ye National Constitutional Assembly NCA, yona yethule umbiko osola ukusetshenziswa kwezimota zamalunga edale lephalamende kuloluhlelo, bezibhadalelwa, isithi lokhu akufanelanga ngoba zimota ezavela zathengwa ngemali yomthelo ovela kubantu makhaza. I-NCA ithi njengoba imota inye ngayinye ibhadalwa imali ephakathi kwamakhulu amabili lamatshumi amahlanu amadollar eMelika, lamakhulu amathathu, US$250-US$300 ngelanga, kungcono ukuthi imali le isetshenziswe kwezinye inhlelo ezifana lokudinga imithi ezibhedlela kumbe okodingakalayo ezikolo.
UMnu. Felix Mafa, owake waba lilunga lalinhlanganiso, njalo emela iMagwegwe edale lephalamende oxoxe loSithandekile uthi usexoxisane lenkokheli ye NCA becubungula ukuqhutshwa kwaloluhlelo njalo kavumelani lembono yabo.
Abasakhulayo labo ngakwelinye icele bathi bafuna ukuphatheka ngokupheleleyo kuhlelo lokulotshwa kakutsha kwesisekelo sombuso lakumsebenzi wokubuthanisa imbono kazulu okukhangelelwe ukusungulwa kusikhatshana esifitshane esilandelayo. Kutsho intathelizindaba yethu u Mark Peter Nthambe.