EleZimbabwe ngelinye lamazwe angezanzi kwezwekazi le Africa elincitshwe imali yinhlanganiso yeGlobal Fund esigabeni sika round 10.
Imali le ngeyokulwisa ukumemetheka kwe HIV AIDS, Tuberculosis kanye leMalaria. EleZimbabwe belifake isicelo sezigidi phose amakhulu amabili amadollar eMelika-US $170 yokulwisa ukumemetheka kwe HIV lezinye izigidi ezingamatshumi amahlanu zamadollar - US$50million yokulwisana lofuba lweTB.
Iziphathamandla zeNational Aids Council zithi zidaniswe kakhulu yikuncitshwa kwele Zimbabwe limali zisithi kuzabuyisela muva inhlelo zokulwisa ukumemetheka kwalimikhuhlane elizweni.
Isiphathamandla seGlobal Fund kwele South Africa uMnumzana Jon Liden utshele iStudio 7 ukuthi eleZimbabwe lamanye amazwe athi Malawi, Zambia, Lesotho leSwaziland ancitshiwe limali kulandelwa inkuthazo eyenziwe yiTechnical Team yeGlobal Fund.
Obona ngokuqhutshwa kwenhlelo zenhlanganiso yeNational Aids Council uMnumzana Raymond Yekeye utshele iStudio 7 ukuthi eleZimbabwe sokuzamela lidinge imali yokuqhuba inhlelo zokuvikela iHIV, TB leMalaria ukwenzela ukuthi impumelelo ebisikhona ingapheleli emoyeni.
Kunjalo nje , ikhomidi yedale lephalamende ebona ngezempilakhale yethule umbiko omubi mayelana lesimo sezempilakahle eZimbabwe ekuqaleni kwenyanga kaLwezi.
Umbiko lo uphatha udaba lokusilela kwezisebenzi zezibhedlela. Kodwa laloba elizweni kulokusilela kwabongi labodokotela inengi liyavuma ukuthi isimo sezempilakahle sithuthukile kancane.
Eminyakeni edluleyo uzulu ubekhala ngokusilela kwemithi, imitshina ezibhedlela kanye lendleko enkulu yokwelatshwa nje, kodwa inengi lithi ungani sokulobungcono.