amalinks wokungena

Breaking News

Coronavirus

UHulumende Uvula Izikolo Abazali koBulawayo Bekhonona

Abantwana izikolo zivulwa
Abantwana izikolo zivulwa

Abazali labalwela amalungelo oluntu koBulawayo baveza ukukhathazeka okukhulu, ngenyathelo likahulumende lokuvula izikolo besithi lokhu kulakho ukudala ukuqhamuka njalo ngolaka kweCovid-19 ngoba ababalisi labafundi lokhe bengakahlatshwa ijekiseni elivikela iCovid-19.

Abazali bathi ngabe uhulumende uqale wamelela ukuhlatshwa kwababalisi lezifundi ijekiseni lokubavikela ukubanjwa yiCovid-19 andubana izikolo zivulwe.

UNkosikazi Nomqele Lupepe ongumzali ngomunye wabalombono lo.

“Kambe lingathi izikolo zivulwe thina asilamali njalo uCovid-3 useqalile lithini ngakho kulobunzima asizwisisanenini kulobunzima lapha ngeCovid bathi izikolo azivulwe ngoba bafuna imali.Thina siphakathi kobunzima.”

UNkosikazi Madade Ndlovu ohlala kuWard 9 koBulawayo uthi besabela abantwana lababalisi ukuba basengozini.

“Uhulumende wenze iphutha kakhulu ngokuvulwa kwezikolo. Silolwazi olunganai ngesafety yabantwantwana ezikolo. Basehlula sisezindlini phoke esikolo ababalisi bezenelisa na ukubanakekela. Izikolo zona zihlanzeke kanganani, Labo ababalisi siyabesabela ngoba labo balakho ukuyibamba iCovid.”

Olwela amalungelo oluntu uNkosikazi Patricia Tshabala uthi lumkhuhlane lokhu ukhwaza ngolaka.

“Amastatistics abantwana abafileyo banengi kakhulu, abanye bayagula, ukuvulwa kwezikolo bazahambanjani, ababalisi sebehlatshiwe yini lezikolo sezihlanziwe yini futhi sezilungele na ukuba zivulwe.Sesabela umkhuhalne ngoba uyingozi ngoba kunzima ukuhlalisa kuhle abantwana ezikolo.”

Lamhlanje izikolo koBulawayo zivuliwe zivulelwa abafundi abazabhala imihloliso ekupheleni komnyaka oGrade7, Form 4 loForm 6.

Abafundi abangabhali imihloliso ekupheleni komnyaka bakhangelelwe ukuvula ngoMvulo weviki ezayo lobanje abazali besesabela ukuba abafundi balakho ukuhlaselwa ngumkhakha wesithathu oweCovid okhanya ulolaka ukudlula emibili edluleyo.

Isikhulumeli sogatsha lwezemfundo uMnu Taungana Ndoro utshele iStudio 7 ukuthi izikolo zonke elizweni sezilungele ukuyhi zivulwe, ngoba uhulumende usethethe wonke amanyathelo wokuvikela ababalisi labafundi.

Ngiviki edluleyo besekulabantu abangamatshumi ayisithupha ekhulwini-60% abakde sebehlatshiwe ijekiseni yeSinopharm vaccine evikela ukubamba iCovid-19 koBulawayo. Inengi labahlatshiweyo ngabemisebenzi yenhlangothi eziqakathekileyo ikakhulu owezempilakahle kodwa abafundi lababalisi abakayihlatshwa, okuyikho okusolwa ngabanengi ukuthi ngabe uhulumende uqale wabona ukuba sebehlatshiwe andubana azule izikolo.

Udaba lokuvulwa kwezikolo siluphiwa nguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:09 0:00

See all News Updates of the Day

ZDI: Kuzophelela Ekubeni Liphupho Ukuze eleZimbabwe Lenelise iCovid 19 Herd Immunity Kusiyaphela Umnyaka.

Zimbabwe Democracy Institute
Zimbabwe Democracy Institute

Abenhlanganiso eqhuba umsebenzi wokucubungula ezombusazwe lenhlalakahle kazulu, eye Zimbabwe Democracy Institute - ZDI bathi asiyi kufezeka isifiso sikahulumende sokuhlaba ijekiseni eye Covid 19 Vaccine, abantu abangaba yisilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini-60%, esifunekayo ukuze kuthiwe uzulu uvikelekile kubhubhane lolu, iHerd Immunity, lapho kusiyaphela uMpalakazi 2021.

Lokhu bakuveze kugwalondaba lwabo abalwethula nyanga zonke olulonda ezempilakahle elizweni olwe ZDI Monthly Monitoring Report on Access to Public Health.

Uhulumende wayehlele ukuba ukuze kuthiwe ilizwe livikelekile kuCOVID-19 kwakumele abantu abafika izigidi ezilitshumi - 10million loba isilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini - 60%, babe sebehlatshwe amajekiseni wonke womabili okuzivikela, ukuze kuthiwe ilizwe livikelekile i-Herd Immunity. Kodwa lilokhe lisasephansi kakhulu inani lakhona lanxa uhulumende wayethembisa ukuba wayezokufeza lokho ngesikhathi lolohlelo lusungulwa ngenyanga kaNhlolanja lonyaka.

Obona ngokuqhutshwa kwenhlelo enhlanganisweni ye ZDI, uNkosazana Patience Sibanda ulandisa kabanzi ngeHerd Immunity.

“Ma sikhangele ngokweVaccination, uyananzelela ukuthi i-Government yethu, ayila i-strategy sibili esiqotho okokuthi singayenza ukuthi abantu behlatshwe so we can achieve i-Head immunity. So ma ungathi uyakhangela, kwake kwakhulunywa ngokwe mandatory vaccination, akuzange kusebenze. Kwakhulunywa njalo ngokokuthi kuzafakwa ama-vaccination points even lapho abantu abagadela khona amakhombi, amabhasi, amaZUPCO kodwa khathesi sesisiya ekupheleni kukaDecember, asikakuboni khona lokho.”

Okudingakala ukuthi uhulumende akwenze, uMaSibanda ethi yikuba uhulumende abambisane sebenzisane labezinye inhlangothi zempilo.

“So yikho lapho esibona khona ukuthi asila esingathi i-strategy sibili esingayenza ukuthi abantu bahlatshwe ukuze siyifinyelele leyo Head Immunity. So thina ngokubona kwethu, sibona ingathi kuyadingakala ukuthi uhulumende esebenzelane lama CSO’ esebenzelane le Ministry of Health, kuze kuphume le strategy esokuthi abantu singanelisa njani ukuyanelisa leyo Head Immunity.”

Lanxa umsekeli womphathintambo wezempilakahle uDokotela John Mangwiro engazange athanda ukuphendula umbuzo phezu kwaloludaba, uthi uhulumende wakhe wenza konke okusemandleni akhe ukukhuthaza lokufundisa abantu ngokuqakatheka kokuhlatshwa ijekiseni leCOVID-19 Vaccine.

“Ngifuna ukukhuthaza umuntu wonke ukuba ayelihlatshwa lelijekiseni, asiyeni hlatshwa ngoba kusiza sonke.”

Umnumzana Sakhelene Moyo, isakhamuzi saseHarare uthi ukhathazekile ngokwehluleka kukahulumende ukufeza izimiso ayezibekele zona esungula uhlelo lokuhlatshwa kwabantu ijekiseni le.

“Sicela uhulumende enze lokho okumele kwenziwe ukuze lingamemetheki leligciwane njalo labantu benze lokho okumele bakwenze ukuze njalo bangalitholi.”

Okwamanje sekusobala kumuntu wonke loba ongasiyo ngcwethi yezempilakahle ukuba uhulumende akayi kwenelisa ukufeza ayezimisele ukukwenza njengoba sekusele insuku ezinlutshwana ukuthi iphele inyanga kaMpalakazi sekuzongenwa kumnyaka ka 2022, ilizwe lingenelisanga ukuhlaba loba ingxenye yesilinganiso ayesibekile.

Udaba lweCovid 19 Herd Immunity siluphiwa nguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:38 0:00

Qhubekani Lilandela Iziqondiso Zokuzilondoloza kuCOVID-19 Kukhuthaza uHulumende weZimbabwe

Covid 19
Covid 19

Uzulu ukhuthazwa ukuba aqhubeke elandela iziqondiso ezabekwa ngabenhlanganiso ebona ngezempilakahle emhlabeni jikelele eyeWorld Health Organisation - WHO lohulumende, zokuzilondoloza kuCOVID-19 ngekhefu esiphakathi kwalo, hatshi ukuzifaka engozini ngokuphatheka kumibuthano lamadili okuyikho okubangela ukusabalala lokuthelelanwa lula kwalomkhuhlane.

Inkuthazo le, iza ngesikhathi uzulu eselungiselela ukwamukela umnyaka omutsha lapho okuvame ukuqhutshwa kumadili lemibuthano yokuvalelisa umnyaka omdala.

Okhokhela kunhlelo zokulwisana lomkhuhlane we COVID-19 emahofisini kamongameli, uDr Agnes Mahomva uxwayisa uzulu ukuba angaze azibeka engozini.

“Le yiyona ndlela entsha esesiphila ngayo ngakho masiyilandeleni, hlalelani khatshana lemibuthano emikhulu njengoba ngihlezi ngisitsho.”

Umqondisi wenhlanganiso yezomkhankaso wemfundiso ngesisekelo sombuso welizwe eye #THIS CONSTITUTION uNkosazana Abigail Mupambi uthi sekusethusa osekusenziwa ngabantu, besenza engani sewaphela lumkhuhlane.

“Abantu khathesi abasagqoki ama mask, ungananzelela, edolobheni, emalokitshini, emakhaya, akuselamuntu ogqoka imask. Kodwa iCOVID lokhe iyiCOVID, lokhe i real. I-COVID lokhe ikhona, i-COVID lokhe ibulala njengayizolo."

Unkosikazi Thubelihle Fuyane waseHarare uthi yena labemuli yakhe kabasoze baphatheke kumicimbi yonke yokuphela komnyaka.

“Ngibona kungcono ukuthi ngihlale endlini labantwana, lapha esizabe si-safe khona. Yikho engizakwenza njengoba kule COVID-19. Akusela Social Distancing, akusela kugqoka i-mask asisasebenzisi le sanitiser.”

Kuthi unkosikazi Nomathemba Gwebu wakoBulawayo yena ukhala ngokungabi khona kwamadili ngenxa yeCOVID-19 athi lwenze kwangabi mnandi ukuthakazelela ikhefu lekhisimusi lomnyaka omutsha.

“Sathi lomkhuhlane omemetheka kangaka we-COVID, lathi singacina kube lokuphambaniseka kumbe sibamba lomkhuhlane. Sesisesabana lezihlobo labangane, asisahlangani, even emaChurch, asikwanisanga ukuthi sihambe, besilokwesaba. Kasazi kumbe umkhuhlane lowu uyaphela nini. Asilakujabula, asilakuthokoza ezindlini. AmaKhisimusi adlulileyo lawa, bekungamaKhisimusi sibili, okwakhathesi hayi.”

Udaba lwenkuthazao kahulumende yokuzivikela kuCovid 19 siluphiwa nguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:13 0:00

I-Zimbabwe Ithola Isipho Samajekiseni Okuzivikela kuCovid 19, Esivele KweleChina.

Vice President Constantino Chiwenga esamukela isipho samajekiseni aweCovid 19 Sinovac Vaccine esilindweni seRGM International Airport eHarare. (Photo: Courtsey of Zimbabwe Min. of Health on Twitter)
Vice President Constantino Chiwenga esamukela isipho samajekiseni aweCovid 19 Sinovac Vaccine esilindweni seRGM International Airport eHarare. (Photo: Courtsey of Zimbabwe Min. of Health on Twitter)

Ngesikhathi inani labantu labahlolwa betholakale beleCOVID-19 lalabo asebekhulelwa yileli gcikwane, liya liqansa ngalezi nsuku eZimbabwe, ngoMvulo umsekeli kaMongameli welizwe, uMnu. Constantino Chiwenga wamukele isipho samajekiseni wokuzivikela kuleli gcikwane.

Lesi sipho samajekiseni afika isigidi esisodwa-1 million, awe Covid 19 Sinovac Vaccine, anikezwe uMnu. Chiwenga esilindweni sendizamtshina ese RGM International Airport ngummeli weleChina eZimbabwe.

Umsekeli kaMongameli uveze injabulo wabonga kakhulu abeChina ngalesi sipho ethi lokhu kuveza ukuqina kobungane lobudlelwano bamazwe womabili ngoba kungumngane oqhobo ongakuhlenga ngezikhathi ezinje.

Ingcwethi zezempilakahle zithi osekubangela ukuthi inani lababanjwa yiCovid eZimbabwe, liqanse kangaka ngalezi nsuku, kungaba likhefu leKhisimusi lapho abantu abanengi abavame ukuvakatshela izihlobo labangane bevela kwamanye amadolobho besiya kwamanye lasemaphandleni. Abanye njalo babikwa bengabayabe bevela emazweni angomakhelwane bengena ngemingcele engekho emthethweni.

Omunye walezi ngcwethi umnumzana Humphrey Sithole ongumongi uthi ukuqansa kwenani lababulawa yiCOVID-19 akumangalisi.

“Ngokwanda kwabantu ababulawa yiCOVID-19, kukhangelelekile ukuthi ababulawa ngumkhuhlane lo bande. Njalo ngalesi sikhathi sekhefu sisengozini yokuthi inani labantu abaleCOVID-19 liqanse. Lokhu kubangelwa yikuthi izihlobo ziyeza zivela endaweni ezitshiyeneyo ezinjenga kuboSouth Africa. Isikhathi esinengi umuntu nxa ebuya eyisihlobo asoke limnike insuku zonezo ezilotshumi ukuthi azehlukanise kwabanye, kodwa uzahle afike angene phakathi komphakathi, okuyingozi kakhulu ngoba abantu bayabe bethelelana khonapha ezimulini lasezigabeni.”

Udokotela Mthabisi Bhebhe ukhuthaza abantu ukuthi bahlabe ijekiseni yokumelana leCOVID-19.

"Kuqakathekile ngalesi isikhathi ukuthi abantu behle beqale ukulalela kakhulu okukhulunywa yi Ministry of Health. Okwe social distancing lokunye okuvikela ekubambeni umkhuhlane weCOVID-19. Abantu kaba vaccinator ikakhulu khathesi abantu besiba lemicimbi eminengi.”

Umnumzana Ambrose Sibindi umgcinisihlalo wenhlanganiso eyezakhamuzi eye Bulawayo Progressive Residents Association laye ugcizelela ukuthi abantu baziphathe ikakhulu ngekhefu.

“Siyananzelela ukuthi sesingena esikhathini sekhisimusi, abantu balama party amanengi abawenzayo. Abantu bayathokoza bedlulise amalawulo, kodwa asivumeni ukuthi insuku zijikile. Lo ngumnyaka otshiyeneyo, asizameni ukutshintsha ukwenza okwalesi isikhathi. Sisenzela ukuthi sibalekele ukuthi simemethekise lowu umkhuhlane, kasingaminyani njengalokhu esasijayele ukwenza. Kasiziphatheni ngendlela esilayelwe ngayo ngabezempilakahle le World Health Organisation.”

Unkosikazi Wakhekile Ndlovu umhlali wakoBulawayo uthi abantu sokumele bajayele impilo entsha yokuhlala begqoke ama mask.

"Nge sikhathi lesi sekhefu sikhangelele ukuhlangana njengezimuli. Langaze ama numbers eqansa sekufanele sifunde ukuphila lomkhuhlane lo, kube kuhle uhulumende wangafaki i lockdown khathesi. Singananzelela khathesi sekulula ukugqoka ama-mask ngokuya kwesikhathi siyabe sijayela impilo entsha elethwe lubhubhane lolu.”

Umqondisi wezempilakahle kukhansili yakoBulawayo wenqabe ukuthatshwa ilizwi kodwa uchaze isilinganiso sokusila kwabantu siya ngokuthi kulenani labantu abangaki ababanjwe ngumkhuhlane, nxa abantu besanda ababanjwa yiCOVID-19, isilinganiso sokusila laso siyehla.

Kuphetha usuku lwangoMvulo isilinganiso sabagule basila kulumkhuhlane, besikumatshumi ayisikhombisa lambili ekhulwini (72%).

I-Covid-19 Iqhubeka Imemetheka eZimbabwe Isiphazamisa Lamabhizimusi

Coronavirus
Coronavirus

Abezempilakahle lokhu beqina ngenkuthazo kuzulu ukuba angayekethisi ekulandeleni iziqondiso zokuzivikela kuCovid-19.

Inengi labantu libonakala livukela emakilinika lisiyadinga ukuhlaba ijekiseni lokuzivikela eleCovid-19 Vaccine, kodwa inengi lisase lemibuzo ngaloluhlelo njalo abanye bakhala ngokuthi alibaphathi kahle emzimbeni lelijekiseni.

Olwela amalungelo oluntu, uNkosikazi Debra Mukasa ophila ngokuthengisa uthi ubhubhane weCovid-19 seluphazamise kakhulu amabhizimusi abo.

"Asiselathuba lokusebenza sithola ibhizimusi ngoba izikhathi ezihleliweyo sezisenza sitahyise masinyane singathengisanga okuyangaphi kuthi labathengi abasayenelisi ukuthola ithuba lokuba bathenge kuhle kumbe sixoxisane labo bathenge."

Okhubazekileyo ophila ngokuthengisa, uNkosazana Sukoluhle Mhlanga uthi kunzima ukusebenza kulezi insuku kodwa amapholisa awabahlukuluzi.

"Okwamanje sithengisa nzima ngesikhathi seCovid-19 ngoba kuminyene kakhulu edolobheni lakoBulawayo buye asilandawo eziqondileyo zokuthengisela, sekuyisikhathi sezulu impahla zethu ziyanethwa. Amapholisa ekhansili awasihluphi thina esikhubazekileyo udubo yikuswela indawo eziqondileyo zokuthengisela kuminyene kakhulu okulakho ukumemethekisa umkhuhlane."

UMqondisi weBulawayo Vendors and Traders Association, uMnu Michael Ndiweni uthi benza konke okusemandleni abo ukubona ukuba bonke abantu abaphila ngokuthenga bethengisa bayalandela iziqondiso zeCovid-19.

"lziqondiso zeCovid-19 besizikhangelele kodwa ubuhle bakhona yikuba akulamuntu osethe wama ukuthengisa lobanje izikhathi zakhona zingahambelani lamabhizimusi abathengisayo. Okwamanje indawo zokuthengisela ziyasilela njalo inengi alilancwadi ezibavumela ukuthengisa njalo sikhuthaza wonke umuntu othengayo lothengisayo ukuba alandele iziqondiso zokuzivikela ukubamba iCovid-19."

USikhwicamfundo Solwayo Ngwenya laye usekhuthaze uzulu ukuba alandele iziqondiso zeCovid-19 kungakhathalekile ukuba ungaphi kwelizwe.

"Ubhubhane lweCovid-19 selibuya liyi Omicron, iyamemetheka kakhulu namathela masinya njalo abantu lokhe bengalandeli ziqondiso zeCovid-19, uma lingaqondisanga inengi lizatshabalala ngoba iOmnicrom akusimkhuhlane wokudlala kulesiminyeminye lokuya emihlanganweni kuqakathekile ukuba abantu balandele iziqondiso zeCovid-19."

Lanxa uhulumende esithi ufuna ukuba kube sokuhlatshwe abantu angaba yizigidi ezilitshumi, kusiyaphela umnyaka, useyenelise ukuhlaba phose izigidi ezintathu- 2,976,972 ngokugcweleyo kuthi abangakaqedisisi ukuhlaba amajekiseni womabili sebesedlula izigidi phose ezine-3,956,020.

Usukhona eZimbabwe Umkhakha Omutsha weCovid-19, oweOmicron

Dr John Mangwiro
Dr John Mangwiro

Ele Zimbabwe selilabantu abangaba ngamatshumi amahlanu(50) asebethlolwe batholakala belomhlobo omutsha wegciwane le Covid-19, oweOmicron.

Ekhuluma lentathelizindaba umsekeli womphathintambo wezempilakahle uMnu John Mangwiro, uthe uzulu sokumele aqaphele ngoba lokhu sokukhomba ukuba iCovid-19 isisiza ngolaka njalo leli nani lingaqansa ikakhulu khathesi sesingena kukhefu leKhisimusi.

Uthe ukutholakala kohlobo lwe omicron kuveza ukuba sekungaba lesibanga sesine loba ifourth wave nxa uhulumende lozulu bengabambananga ukulwisana lobhubhane lolu.

“Sithole ukuba ebanwtini abahlolwe bevela eMasvingo Teacher’s College abadlali benguqu bale ikolitshi bonke batholakale belomhlobo owe Covid-19 owe omicron. Abanye njalo abayisikhombisa batholakale belawo lu mkhuhlane”

Uqhubeke esithi kumele abantu beZimbabwe bengameleli ukuvalelwa ezindlini konke bazinikele ukulandela iziqondiso ze World Health Organisation (WHO) bengabanjwanga ngamandla ukwenza njalo.

UMangwiro uphinde waveza ukuba abantu abavela kwamanye amazwe sebevunyelwa uku hlala ezindlini zabo, bengahlangani labanye ku quarantine.

“Labo abavela phandle kwelizwi bazavunyelwa ukuba bahlale ezindlini zabo. Labo abazahlala ezindlini zabo bazakwenze njalo nxa sesibonile indawo abahlala kuzo”

Ingcitshi kwezempilakahle, owake waba ngumphathintambo wezempilakahle kuhulumende womanyano, uMnu Henry Madzorera uthe uzulu weZimbabwe kumele atshiyane lomkhuba wokungalandeli iziqondiso ze WHO.

“Sekumele uzulu wonke ukuba uzulu wonke avikele kumkhuhlane we Covid-19. Kufuze umuntu wonke ageze izandla, singaminyani njalo sizame ukungabuthani sikhathi sonke”

Umhlobo we omicron ngu mkhakha we Covid-19 olokhu ungakazwisiseki ukuthi usabalala ngesiqhubu esingakanani kodwa usesatshelwa ukuba ulolaka ukwedlula yonke imikhakha ethe yaba khona njalo usenelisa ukuziphendula ucatshe ukuba kungabi lula ukuthi ulwiswe ngamasotsha womzimba oyabe uhlatshwe loba ijekiseni lokuzivikela ele vaccine.

Kusenjalo uhulumende wazise ukuba usezaqala uhlelo lokuba izisebenzi zakhe zihlatshwe ijekiseni le Covid-19 elesithathu, ele booster njengendlela yokuvikela uzulu ku mkhakha omutsha lo. Ngasikhathi sinye ekhuthaza abantu abangakahlatshwa ukuba benze njalo ngokuphangisa ngoba lokhu kuyinto emele yenziwe ngumuntu wonke.

Kunje sokuhlatshwe abantu abaphose bafike izigidi ezine-3,8 million ijekiseni yakuqala, okulinani eligoqela abaphose bafike izigidi ezintathu-2,9 million asebehlatshwe amajekiseni womabili.

Uhulumende ubehlele ukuba kuhlatshwe izigidi ezilitshumi-10 million kumbe isilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini-60%, lapho lumnyaka usiyaphela ukuze leneliswe inani lokuzivikela kwelizwe, I herd immunity.

Udaba lokungena kweOmicron eZimbabwe siluphiwa nguMlondolozi Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:26 0:00

Ukwengezelela

XS
SM
MD
LG