amalinks wokungena

Breaking News

Umnotho we Zimbabwe Ukhangelelwe Ukuthuthuka Ngesilinganiso Esiphansi Kwaleso Ebesikhangelelwe


Umphathintambo wezemali uMnu. Tendai Biti uthi njengoba iZimbabwe ingatholi imali enengi ekwembeni amadayimana eMarange, uhulumende useyehlise isilinganiso semali ezasetshensizwa lilizwe lonyaka iBudget, yafika kumabillion edlula kancane amathathu amadollar - $3.4 billion isuka kumabillion amane amadollar eMelika - $4 billion.

UBiti owethule edale lephalamende ugwalo olutshengisa isimo somnotho welizwe kusukela ngoZibandlela kusiyafika uNhlangula lonyaka, uthe kuzwisa ubuhlungu ukuthi ilizwe selithethe inyathela leli.

Uqhubeke ethi lokhu kuzakwenza ukuthi uhulumende engasaqhubi ngemfanelo ezinye ihlelo ezithakazelelwa nguzulu.

IZimbabwe uthi iyenelise ukuthola izigidi ezedlula amatshumi amane amadollar eMelika - $41.6million kuphela kusukela ngoZibandlela lonyaka ekwembeni amadayimana eMarange esabelweni seManicaland. Ilizwe belikhangelele ukuthi lizathola izigidi ezedlula ikhulu lamatshumi amabili amadollar - $123 million.

Uphinde njalo wathi umnotho welizwe ukhangelelwe ukuthuthuka ngesilinganiso sokwedlula kancane okuhlanu ekhulwini – 5.6% hatshi isilinganiso phose sokulitshumi ekhulwini – 9.4%.

UBiti uthi okuhlupha iZimbabwe yikuthi ilizwe kalitholi imali emazweni atshiyeneyo yokuvuselela umnotho ngenxa yohlelo lweIndigenization oluchothozwa ngabantu abanengi.

Uthe okunye njalo okwenza ilizwe lingatholi imali yikuxokozela kuhulumende womanyano kanye lendlala ehlasele ele Zimbabwe.

Ingcwethi kwezenotho uMnu. Walter Mbongolwane uthe kuyenzakala ukuthi uhulumende aswele lemali yokubhadala izisebenzi.

XS
SM
MD
LG