amalinks wokungena

Breaking News

Coronavirus

Ungabe Usutholakele Na, Umuthi Wokuvikela iCovid 19, oweVaccine?

Pfizer vaccine covid
Pfizer vaccine covid

Kulomunye njalo wakoBulawayo osekhulelwe yiCovid 19, osekukhuphule inani lasebebulewe yileli gcikwane eZimbabwe laya kwamangakhulu edlula amabili lengxenye-255.

Sebezinkulungwane ezedlula ezithoba minwemibili lengxenye- 8,610, asebetholakele belegcikwane leli elizweni jikelele, lokhu laqhamukayo ngoMbimbitho lonyaka.

Asebesinde kulo baphezu kwenkulungwane eziyisitshiyangalombili-8,040, kuthi abalokhu begula bona bangamakhulu aphezu kwamathathu-315.

Ezwekazi leafrica kutholakele abantu abaphose bafike izigidi ezimbili-1,9 million, labulala inkulungwane ezingamatshumi edlula amane lanhlanu- 45,689.

Abekholitshini leJohns Hopkins University laseMelika, bona babika ukuba emhlabeni jikelele sebeyizigidi ezingamatshumi phose amahlanu lanye- 50,9 million, ababanjwe belalo, labulala abedlula isigidi- 1,3 milllion.

Kunjalo nje, inkampani elungisa imithi yakwele Melika eye Pfizer ibike ukuba umsebenzi wokulungisa umuthi wokuzivikela kugcikwane leCoronavirus usukuzinga laphezulu.

Kunje umuthi abalawo owevaccine ubikwa ulamandla angaba yisilinganiso samatshumi athobamunye ekhulwini-90%. Linkampani ithi njalo iqoqa ukuba icele imvumo yokuqalisa ukusebenzisa lumuthi kuhlangothi lukahulumende weMelika olwe US Food and Drug Administration, kusikhatshana esifitshane esilandelayo.

Ukuhlaziya udaba lwemithi yokuzivikela iStudio 7 ixoxe lengcwethi kwezempilakahle, uDokotela Ernest Mkhwebu oyisizalwane seZimbabwe esisebenzela edolobheni lePerth kwele Australia.

UMkhwebu uthi okuhlupha ngemikhuhlane ebangelwa ligcikwane yikuthi liyaguquka nsuku zonke.

“Ungakhangela ukuthi leli gcikwane leCoronavirus isimo salo liqalisa ngomnyaka ka2019, ekulihloleni emitshineni selitshiyene lalapho lihlolwa lonyaka. Kuyafana leFlu, minyaka yonke kulungiswa umuthi otshiyene lowokuvikela ukubanjwa ligcikwane leInfluenza engabe ibi khona ngomnyaka odluleyo” Uqhubeke ethi “Uzathol’ukuthi minyaka yonke liyaguquka njalo kuphunywa lomuthi wokwenqabela igcikwane lalowo mnyaka hatshi elanyakenye”

Uqhubeke ethi bona njengabezempilakahle bathembele ekuthini leli gcikwane liphele ulaka ngokuya kwezikhathi njengalokho osokusenzakala kugcikwane leFlu elakhwaza ngolaka nyakana liqamuka eminyakeni yabo1918-1919, kodwa khathesi sokungumvimbano othatha insuku ezimbili ezintathu umuntu asile.

Ingxoxo loDokotela Ernest Mkhwebu ngomuthi wokuzivikela kuCovid 19
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:25 0:00

See all News Updates of the Day

ZDI: Kuzophelela Ekubeni Liphupho Ukuze eleZimbabwe Lenelise iCovid 19 Herd Immunity Kusiyaphela Umnyaka.

Zimbabwe Democracy Institute
Zimbabwe Democracy Institute

Abenhlanganiso eqhuba umsebenzi wokucubungula ezombusazwe lenhlalakahle kazulu, eye Zimbabwe Democracy Institute - ZDI bathi asiyi kufezeka isifiso sikahulumende sokuhlaba ijekiseni eye Covid 19 Vaccine, abantu abangaba yisilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini-60%, esifunekayo ukuze kuthiwe uzulu uvikelekile kubhubhane lolu, iHerd Immunity, lapho kusiyaphela uMpalakazi 2021.

Lokhu bakuveze kugwalondaba lwabo abalwethula nyanga zonke olulonda ezempilakahle elizweni olwe ZDI Monthly Monitoring Report on Access to Public Health.

Uhulumende wayehlele ukuba ukuze kuthiwe ilizwe livikelekile kuCOVID-19 kwakumele abantu abafika izigidi ezilitshumi - 10million loba isilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini - 60%, babe sebehlatshwe amajekiseni wonke womabili okuzivikela, ukuze kuthiwe ilizwe livikelekile i-Herd Immunity. Kodwa lilokhe lisasephansi kakhulu inani lakhona lanxa uhulumende wayethembisa ukuba wayezokufeza lokho ngesikhathi lolohlelo lusungulwa ngenyanga kaNhlolanja lonyaka.

Obona ngokuqhutshwa kwenhlelo enhlanganisweni ye ZDI, uNkosazana Patience Sibanda ulandisa kabanzi ngeHerd Immunity.

“Ma sikhangele ngokweVaccination, uyananzelela ukuthi i-Government yethu, ayila i-strategy sibili esiqotho okokuthi singayenza ukuthi abantu behlatshwe so we can achieve i-Head immunity. So ma ungathi uyakhangela, kwake kwakhulunywa ngokwe mandatory vaccination, akuzange kusebenze. Kwakhulunywa njalo ngokokuthi kuzafakwa ama-vaccination points even lapho abantu abagadela khona amakhombi, amabhasi, amaZUPCO kodwa khathesi sesisiya ekupheleni kukaDecember, asikakuboni khona lokho.”

Okudingakala ukuthi uhulumende akwenze, uMaSibanda ethi yikuba uhulumende abambisane sebenzisane labezinye inhlangothi zempilo.

“So yikho lapho esibona khona ukuthi asila esingathi i-strategy sibili esingayenza ukuthi abantu bahlatshwe ukuze siyifinyelele leyo Head Immunity. So thina ngokubona kwethu, sibona ingathi kuyadingakala ukuthi uhulumende esebenzelane lama CSO’ esebenzelane le Ministry of Health, kuze kuphume le strategy esokuthi abantu singanelisa njani ukuyanelisa leyo Head Immunity.”

Lanxa umsekeli womphathintambo wezempilakahle uDokotela John Mangwiro engazange athanda ukuphendula umbuzo phezu kwaloludaba, uthi uhulumende wakhe wenza konke okusemandleni akhe ukukhuthaza lokufundisa abantu ngokuqakatheka kokuhlatshwa ijekiseni leCOVID-19 Vaccine.

“Ngifuna ukukhuthaza umuntu wonke ukuba ayelihlatshwa lelijekiseni, asiyeni hlatshwa ngoba kusiza sonke.”

Umnumzana Sakhelene Moyo, isakhamuzi saseHarare uthi ukhathazekile ngokwehluleka kukahulumende ukufeza izimiso ayezibekele zona esungula uhlelo lokuhlatshwa kwabantu ijekiseni le.

“Sicela uhulumende enze lokho okumele kwenziwe ukuze lingamemetheki leligciwane njalo labantu benze lokho okumele bakwenze ukuze njalo bangalitholi.”

Okwamanje sekusobala kumuntu wonke loba ongasiyo ngcwethi yezempilakahle ukuba uhulumende akayi kwenelisa ukufeza ayezimisele ukukwenza njengoba sekusele insuku ezinlutshwana ukuthi iphele inyanga kaMpalakazi sekuzongenwa kumnyaka ka 2022, ilizwe lingenelisanga ukuhlaba loba ingxenye yesilinganiso ayesibekile.

Udaba lweCovid 19 Herd Immunity siluphiwa nguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:38 0:00

Qhubekani Lilandela Iziqondiso Zokuzilondoloza kuCOVID-19 Kukhuthaza uHulumende weZimbabwe

Covid 19
Covid 19

Uzulu ukhuthazwa ukuba aqhubeke elandela iziqondiso ezabekwa ngabenhlanganiso ebona ngezempilakahle emhlabeni jikelele eyeWorld Health Organisation - WHO lohulumende, zokuzilondoloza kuCOVID-19 ngekhefu esiphakathi kwalo, hatshi ukuzifaka engozini ngokuphatheka kumibuthano lamadili okuyikho okubangela ukusabalala lokuthelelanwa lula kwalomkhuhlane.

Inkuthazo le, iza ngesikhathi uzulu eselungiselela ukwamukela umnyaka omutsha lapho okuvame ukuqhutshwa kumadili lemibuthano yokuvalelisa umnyaka omdala.

Okhokhela kunhlelo zokulwisana lomkhuhlane we COVID-19 emahofisini kamongameli, uDr Agnes Mahomva uxwayisa uzulu ukuba angaze azibeka engozini.

“Le yiyona ndlela entsha esesiphila ngayo ngakho masiyilandeleni, hlalelani khatshana lemibuthano emikhulu njengoba ngihlezi ngisitsho.”

Umqondisi wenhlanganiso yezomkhankaso wemfundiso ngesisekelo sombuso welizwe eye #THIS CONSTITUTION uNkosazana Abigail Mupambi uthi sekusethusa osekusenziwa ngabantu, besenza engani sewaphela lumkhuhlane.

“Abantu khathesi abasagqoki ama mask, ungananzelela, edolobheni, emalokitshini, emakhaya, akuselamuntu ogqoka imask. Kodwa iCOVID lokhe iyiCOVID, lokhe i real. I-COVID lokhe ikhona, i-COVID lokhe ibulala njengayizolo."

Unkosikazi Thubelihle Fuyane waseHarare uthi yena labemuli yakhe kabasoze baphatheke kumicimbi yonke yokuphela komnyaka.

“Ngibona kungcono ukuthi ngihlale endlini labantwana, lapha esizabe si-safe khona. Yikho engizakwenza njengoba kule COVID-19. Akusela Social Distancing, akusela kugqoka i-mask asisasebenzisi le sanitiser.”

Kuthi unkosikazi Nomathemba Gwebu wakoBulawayo yena ukhala ngokungabi khona kwamadili ngenxa yeCOVID-19 athi lwenze kwangabi mnandi ukuthakazelela ikhefu lekhisimusi lomnyaka omutsha.

“Sathi lomkhuhlane omemetheka kangaka we-COVID, lathi singacina kube lokuphambaniseka kumbe sibamba lomkhuhlane. Sesisesabana lezihlobo labangane, asisahlangani, even emaChurch, asikwanisanga ukuthi sihambe, besilokwesaba. Kasazi kumbe umkhuhlane lowu uyaphela nini. Asilakujabula, asilakuthokoza ezindlini. AmaKhisimusi adlulileyo lawa, bekungamaKhisimusi sibili, okwakhathesi hayi.”

Udaba lwenkuthazao kahulumende yokuzivikela kuCovid 19 siluphiwa nguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:13 0:00

I-Zimbabwe Ithola Isipho Samajekiseni Okuzivikela kuCovid 19, Esivele KweleChina.

Vice President Constantino Chiwenga esamukela isipho samajekiseni aweCovid 19 Sinovac Vaccine esilindweni seRGM International Airport eHarare. (Photo: Courtsey of Zimbabwe Min. of Health on Twitter)
Vice President Constantino Chiwenga esamukela isipho samajekiseni aweCovid 19 Sinovac Vaccine esilindweni seRGM International Airport eHarare. (Photo: Courtsey of Zimbabwe Min. of Health on Twitter)

Ngesikhathi inani labantu labahlolwa betholakale beleCOVID-19 lalabo asebekhulelwa yileli gcikwane, liya liqansa ngalezi nsuku eZimbabwe, ngoMvulo umsekeli kaMongameli welizwe, uMnu. Constantino Chiwenga wamukele isipho samajekiseni wokuzivikela kuleli gcikwane.

Lesi sipho samajekiseni afika isigidi esisodwa-1 million, awe Covid 19 Sinovac Vaccine, anikezwe uMnu. Chiwenga esilindweni sendizamtshina ese RGM International Airport ngummeli weleChina eZimbabwe.

Umsekeli kaMongameli uveze injabulo wabonga kakhulu abeChina ngalesi sipho ethi lokhu kuveza ukuqina kobungane lobudlelwano bamazwe womabili ngoba kungumngane oqhobo ongakuhlenga ngezikhathi ezinje.

Ingcwethi zezempilakahle zithi osekubangela ukuthi inani lababanjwa yiCovid eZimbabwe, liqanse kangaka ngalezi nsuku, kungaba likhefu leKhisimusi lapho abantu abanengi abavame ukuvakatshela izihlobo labangane bevela kwamanye amadolobho besiya kwamanye lasemaphandleni. Abanye njalo babikwa bengabayabe bevela emazweni angomakhelwane bengena ngemingcele engekho emthethweni.

Omunye walezi ngcwethi umnumzana Humphrey Sithole ongumongi uthi ukuqansa kwenani lababulawa yiCOVID-19 akumangalisi.

“Ngokwanda kwabantu ababulawa yiCOVID-19, kukhangelelekile ukuthi ababulawa ngumkhuhlane lo bande. Njalo ngalesi sikhathi sekhefu sisengozini yokuthi inani labantu abaleCOVID-19 liqanse. Lokhu kubangelwa yikuthi izihlobo ziyeza zivela endaweni ezitshiyeneyo ezinjenga kuboSouth Africa. Isikhathi esinengi umuntu nxa ebuya eyisihlobo asoke limnike insuku zonezo ezilotshumi ukuthi azehlukanise kwabanye, kodwa uzahle afike angene phakathi komphakathi, okuyingozi kakhulu ngoba abantu bayabe bethelelana khonapha ezimulini lasezigabeni.”

Udokotela Mthabisi Bhebhe ukhuthaza abantu ukuthi bahlabe ijekiseni yokumelana leCOVID-19.

"Kuqakathekile ngalesi isikhathi ukuthi abantu behle beqale ukulalela kakhulu okukhulunywa yi Ministry of Health. Okwe social distancing lokunye okuvikela ekubambeni umkhuhlane weCOVID-19. Abantu kaba vaccinator ikakhulu khathesi abantu besiba lemicimbi eminengi.”

Umnumzana Ambrose Sibindi umgcinisihlalo wenhlanganiso eyezakhamuzi eye Bulawayo Progressive Residents Association laye ugcizelela ukuthi abantu baziphathe ikakhulu ngekhefu.

“Siyananzelela ukuthi sesingena esikhathini sekhisimusi, abantu balama party amanengi abawenzayo. Abantu bayathokoza bedlulise amalawulo, kodwa asivumeni ukuthi insuku zijikile. Lo ngumnyaka otshiyeneyo, asizameni ukutshintsha ukwenza okwalesi isikhathi. Sisenzela ukuthi sibalekele ukuthi simemethekise lowu umkhuhlane, kasingaminyani njengalokhu esasijayele ukwenza. Kasiziphatheni ngendlela esilayelwe ngayo ngabezempilakahle le World Health Organisation.”

Unkosikazi Wakhekile Ndlovu umhlali wakoBulawayo uthi abantu sokumele bajayele impilo entsha yokuhlala begqoke ama mask.

"Nge sikhathi lesi sekhefu sikhangelele ukuhlangana njengezimuli. Langaze ama numbers eqansa sekufanele sifunde ukuphila lomkhuhlane lo, kube kuhle uhulumende wangafaki i lockdown khathesi. Singananzelela khathesi sekulula ukugqoka ama-mask ngokuya kwesikhathi siyabe sijayela impilo entsha elethwe lubhubhane lolu.”

Umqondisi wezempilakahle kukhansili yakoBulawayo wenqabe ukuthatshwa ilizwi kodwa uchaze isilinganiso sokusila kwabantu siya ngokuthi kulenani labantu abangaki ababanjwe ngumkhuhlane, nxa abantu besanda ababanjwa yiCOVID-19, isilinganiso sokusila laso siyehla.

Kuphetha usuku lwangoMvulo isilinganiso sabagule basila kulumkhuhlane, besikumatshumi ayisikhombisa lambili ekhulwini (72%).

I-Covid-19 Iqhubeka Imemetheka eZimbabwe Isiphazamisa Lamabhizimusi

Coronavirus
Coronavirus

Abezempilakahle lokhu beqina ngenkuthazo kuzulu ukuba angayekethisi ekulandeleni iziqondiso zokuzivikela kuCovid-19.

Inengi labantu libonakala livukela emakilinika lisiyadinga ukuhlaba ijekiseni lokuzivikela eleCovid-19 Vaccine, kodwa inengi lisase lemibuzo ngaloluhlelo njalo abanye bakhala ngokuthi alibaphathi kahle emzimbeni lelijekiseni.

Olwela amalungelo oluntu, uNkosikazi Debra Mukasa ophila ngokuthengisa uthi ubhubhane weCovid-19 seluphazamise kakhulu amabhizimusi abo.

"Asiselathuba lokusebenza sithola ibhizimusi ngoba izikhathi ezihleliweyo sezisenza sitahyise masinyane singathengisanga okuyangaphi kuthi labathengi abasayenelisi ukuthola ithuba lokuba bathenge kuhle kumbe sixoxisane labo bathenge."

Okhubazekileyo ophila ngokuthengisa, uNkosazana Sukoluhle Mhlanga uthi kunzima ukusebenza kulezi insuku kodwa amapholisa awabahlukuluzi.

"Okwamanje sithengisa nzima ngesikhathi seCovid-19 ngoba kuminyene kakhulu edolobheni lakoBulawayo buye asilandawo eziqondileyo zokuthengisela, sekuyisikhathi sezulu impahla zethu ziyanethwa. Amapholisa ekhansili awasihluphi thina esikhubazekileyo udubo yikuswela indawo eziqondileyo zokuthengisela kuminyene kakhulu okulakho ukumemethekisa umkhuhlane."

UMqondisi weBulawayo Vendors and Traders Association, uMnu Michael Ndiweni uthi benza konke okusemandleni abo ukubona ukuba bonke abantu abaphila ngokuthenga bethengisa bayalandela iziqondiso zeCovid-19.

"lziqondiso zeCovid-19 besizikhangelele kodwa ubuhle bakhona yikuba akulamuntu osethe wama ukuthengisa lobanje izikhathi zakhona zingahambelani lamabhizimusi abathengisayo. Okwamanje indawo zokuthengisela ziyasilela njalo inengi alilancwadi ezibavumela ukuthengisa njalo sikhuthaza wonke umuntu othengayo lothengisayo ukuba alandele iziqondiso zokuzivikela ukubamba iCovid-19."

USikhwicamfundo Solwayo Ngwenya laye usekhuthaze uzulu ukuba alandele iziqondiso zeCovid-19 kungakhathalekile ukuba ungaphi kwelizwe.

"Ubhubhane lweCovid-19 selibuya liyi Omicron, iyamemetheka kakhulu namathela masinya njalo abantu lokhe bengalandeli ziqondiso zeCovid-19, uma lingaqondisanga inengi lizatshabalala ngoba iOmnicrom akusimkhuhlane wokudlala kulesiminyeminye lokuya emihlanganweni kuqakathekile ukuba abantu balandele iziqondiso zeCovid-19."

Lanxa uhulumende esithi ufuna ukuba kube sokuhlatshwe abantu angaba yizigidi ezilitshumi, kusiyaphela umnyaka, useyenelise ukuhlaba phose izigidi ezintathu- 2,976,972 ngokugcweleyo kuthi abangakaqedisisi ukuhlaba amajekiseni womabili sebesedlula izigidi phose ezine-3,956,020.

Usukhona eZimbabwe Umkhakha Omutsha weCovid-19, oweOmicron

Dr John Mangwiro
Dr John Mangwiro

Ele Zimbabwe selilabantu abangaba ngamatshumi amahlanu(50) asebethlolwe batholakala belomhlobo omutsha wegciwane le Covid-19, oweOmicron.

Ekhuluma lentathelizindaba umsekeli womphathintambo wezempilakahle uMnu John Mangwiro, uthe uzulu sokumele aqaphele ngoba lokhu sokukhomba ukuba iCovid-19 isisiza ngolaka njalo leli nani lingaqansa ikakhulu khathesi sesingena kukhefu leKhisimusi.

Uthe ukutholakala kohlobo lwe omicron kuveza ukuba sekungaba lesibanga sesine loba ifourth wave nxa uhulumende lozulu bengabambananga ukulwisana lobhubhane lolu.

“Sithole ukuba ebanwtini abahlolwe bevela eMasvingo Teacher’s College abadlali benguqu bale ikolitshi bonke batholakale belomhlobo owe Covid-19 owe omicron. Abanye njalo abayisikhombisa batholakale belawo lu mkhuhlane”

Uqhubeke esithi kumele abantu beZimbabwe bengameleli ukuvalelwa ezindlini konke bazinikele ukulandela iziqondiso ze World Health Organisation (WHO) bengabanjwanga ngamandla ukwenza njalo.

UMangwiro uphinde waveza ukuba abantu abavela kwamanye amazwe sebevunyelwa uku hlala ezindlini zabo, bengahlangani labanye ku quarantine.

“Labo abavela phandle kwelizwi bazavunyelwa ukuba bahlale ezindlini zabo. Labo abazahlala ezindlini zabo bazakwenze njalo nxa sesibonile indawo abahlala kuzo”

Ingcitshi kwezempilakahle, owake waba ngumphathintambo wezempilakahle kuhulumende womanyano, uMnu Henry Madzorera uthe uzulu weZimbabwe kumele atshiyane lomkhuba wokungalandeli iziqondiso ze WHO.

“Sekumele uzulu wonke ukuba uzulu wonke avikele kumkhuhlane we Covid-19. Kufuze umuntu wonke ageze izandla, singaminyani njalo sizame ukungabuthani sikhathi sonke”

Umhlobo we omicron ngu mkhakha we Covid-19 olokhu ungakazwisiseki ukuthi usabalala ngesiqhubu esingakanani kodwa usesatshelwa ukuba ulolaka ukwedlula yonke imikhakha ethe yaba khona njalo usenelisa ukuziphendula ucatshe ukuba kungabi lula ukuthi ulwiswe ngamasotsha womzimba oyabe uhlatshwe loba ijekiseni lokuzivikela ele vaccine.

Kusenjalo uhulumende wazise ukuba usezaqala uhlelo lokuba izisebenzi zakhe zihlatshwe ijekiseni le Covid-19 elesithathu, ele booster njengendlela yokuvikela uzulu ku mkhakha omutsha lo. Ngasikhathi sinye ekhuthaza abantu abangakahlatshwa ukuba benze njalo ngokuphangisa ngoba lokhu kuyinto emele yenziwe ngumuntu wonke.

Kunje sokuhlatshwe abantu abaphose bafike izigidi ezine-3,8 million ijekiseni yakuqala, okulinani eligoqela abaphose bafike izigidi ezintathu-2,9 million asebehlatshwe amajekiseni womabili.

Uhulumende ubehlele ukuba kuhlatshwe izigidi ezilitshumi-10 million kumbe isilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini-60%, lapho lumnyaka usiyaphela ukuze leneliswe inani lokuzivikela kwelizwe, I herd immunity.

Udaba lokungena kweOmicron eZimbabwe siluphiwa nguMlondolozi Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:26 0:00

Kambe iZimbabwe Izakwenelisa iHerd Immunity Ekupheleni Komnyaka?

Umsekeli kampathintambo wezempilakahle, uDr John Mangwiro
Umsekeli kampathintambo wezempilakahle, uDr John Mangwiro

Lanxa sokuhlatshwe abantu abedlula izigidi ezintathu lengxenye-3,7 million, ijekiseni lokuzivikela kuCovid 19, uhulumende uthi uzakwanelisa ukufikisa inani elidingakalayo lezigidi ezilitshumi – 10 million kusiyaphela lumnyaka ka 2021 ukuze ilizwe libe ngelivikelekileyo - i-Herd Immunity, njengokuthembisa kwakhe ekuqaleni kohlelo lolu lonyaka.

Okukhulunywa nguhulumende kuza kusaselokuthikaza kwabantu ukuyahlatshwa le ijekiseni njalo sekusele inyanga eyodwa nje ukuthi umnyaka uphele.

Umsekeli kamphathintambo wezempilakahle uDokotela John Mangwiro utshele intathelizindaba ukuthi zinengi indlela uhulumende azazisebenzisa ukukufeza lokho. Lokhu kugoqela ukuyahlaba ontanga ezikolo abaleminyaka esukela kwelitshumi lasithupha kusiya kwelitshumi lasikhombisa-16-17years.

"Ungakhangela abantu bakithi, inengi ngabasakhulayo, kungakho sizakuya kibo. Sizakuya ezikolweni, emabandleni ezokholo, ukuya ebantwini abadinga ukuhlatshwa leli jekiseni. Sizakube sikhona ezikolweni, zingakavalwa, ukuba leqiniso lokuthi sibahlabile. Imikhankaso njengalokho engikwenzayo, ukubayethekelela njalo sesihambise abantu bethu ngemota ama-mobile trucks ukuthi bangene emphakathini ukuze sihlabe labo abangakahlatshwa."

Esinye isakhamuzi sakoBulawayo, umnumzana Dumisani Moyo ukhuthaza uzulu ukuba asekela inhlelo zikahulumende ezinje.

"Ngoba lapha eZimbabwe i-Health situation yethu, lapha amekilinika langaphingaphi, asilungelanga ukuthi singalwisana layo leyo virus, ingasiqeda kakhulu okunye okwamagama. Sicela uhulumende enze lokho okumele kwenziwe ukuze lingamemetheki leligciwane njalo labantu benze lokho okumele bakwenze ukuze njalo bangalitholi. Okunje ngokuthi bangahlangani labantu, lapho okulabantu abanengi khona njalo bafake lawo ma-mask esisibona angani akusenziwa kakhulu ma sibona abantu e-town lapha, emabhasini."

Kodwa unkosikazi Patience Ngwenya waseHarare yena uthi lokhe engakalihlatshwa ngoba lokhu esesaba.

"Lento esizibonayo kuma WhatsApp lesizizwayo ukuthi, after kuma 3years, uyabe usutshwabhene iface, awusazali and nxa usahlatshwa laphana, ngizwa kuthiwa bathi ma ugula awuhlatshwa. Abakuhloli ukuthi ungaba ulomkhuhlane, abakubuzi ukuthi uyagula, bayakuhlaba kuphela."

Umfundisi Wyson Dutch webandla le United Evangelical Church uthi okwenza uzulu athikaze yikusilela kolwazi langendlela imikhankaso yeCOVID-19 ephathwa ngayo elizweni.

"Endaweni yokuthi lapho okwalomsotsha khona kwakumele kume udokotela, egqoke amagilovusi akhe, ele sepa, efundisa abantu ukuthi bageze njani izandla zabo kanye lokusetshenziswa kwe sanitiser, kalikwenzanga lokho. Abantu basala bengelalo ulwazi, asebekwazi yikuba ngingahlangana lepholisa, ngiyayigqoka kuhle leyo mask, engedlula, ngiyayehlisa. Kwakumele lolu lolwazi lutholakale yonke indawo. "

Liyasebenza iJekiseni Lokuzivikela kuCovid-19: Kutsho Ingcwethi Zezempilakahle

Ingcwethi zezempilakahle zikhuthaza uzulu ukuba ayehlatshwa ijekiseni lokuzivikela kuCovid-19, beqinisekisa abantu ukuba lilungile kungakho bengaze balalela imibiko ekhitshwa ngabanye enkundleni zokukhulumisana ebulenjini, eze-Social Media.

Linkuthazo iza ngesikhathi lilokhe lingathakazelelwa lelijekiseni abanengi beqhubeka bethikaza ukuyalihlatshwa ngezizatho ezitshiyeneyo.

Kunje lisesephansi inani lasebelihlatshwe kabili ijekiseni yokuzivikela kuCOVID-19 ukuze kuthiwe umuntu uvikelekile. Kungalesi sizatho ke ingcwethi kwezempilakahle bekhuthaza uzulu ukuba ayehlatshwa ukuzivikela.

Omunye walezi ngcwethi nguDokotela Trevor Chivandire yena osebenzela ehlangothini lwababulawa yilumkhuhlane, i-Covid Unity esibhedlela seParirenyatwa Group of Hospitals.

UDr Chvandire utshele umhlangano wokufundisa abezinkonzweni ngezempilakahle kunsukwana ezisanda kwedlula ukuba babili kuphela abalahlekelwa ngumphefumulo, bengababehlatshiwe ijekiseni le, ngesikhathi kuqhamuke uhlobo lwe Delta Variant.

“Ngitshilo ngathi ngisebenza kuCovid Unit. Ngingafakaza lokuthi kulokho esengithe ngahlangana lakho, ngisebenza kuCovid Unit, lapho engisebenzela khona sandise ukwemukela abantu abangu 30, nxa kuthiwa igcwele, abantu ababili kuphela ababelihlatshiwe lelijekiseni, yibo ababulawa yiCOVID-19 esibhedlela seParirenyatwa.

Nxa ngikhuluma ngabantu ababili laba, ngoba esibhedlela seParirenyatwa samukela izigulane ezigula kakhulu, kodwa silahlekelwe yizigulane ezinengi, kodwa ababili babo kuphela yibo ababelihlatshiwe lelijekiseni.”

U-Dokotela Chivandire uthi uzulu angaze alalela okuphuma enkundleni zebulenjini esithi ngoba okunengi kwakhona kungasi qiniso.

“Ayasebenza lamajekiseni, ayalwehlisa ulaka lomkhuhlane okokuthii kawusoze wadinga ukulaliswa esibhedlela lapho uthe wahlaselwa yiwo. Lalapho uthe walaliswa esibhedlela, amathuba akho wokuthi uphume uphila manengi. Labo abacina belahlekelwa ngumphefumulo ngenxa yomkhuhlane weCOVID, inengi labo kungabantu abangahlatshwanga.”

Umnumzana Jonathan Mzila wakoBulawayo uthi okwenza abantu besabele khatshana, yikusilela kwemfundiso lolwazi olwanelayo.

“Uhulumende bekumele yena afundise abantu ubuhle bokuthatha le Vaccine okunje ngokuthi if ungabanjwa yiCorona, uyakwazi ukusila, ama-chances akho a-high awokuthi usile, ama symptoms akhona aba less, awabonakali kangako.”

Ukubamba abantu ngamandla ukuthi bayehlatshwa njengalokho okwenziwa izisebenzi zikahulumende kungokunye, uMzila athi kwenza abantu bangalikhwabithi lelojekiseni.

“Ngoba ukuthi bafoselwe ukuthatha i-Vaccine, bona bengafuni, akusiyo nto enhle. Ngoba ekuqaleni uhulumende wayethe i-Vaccine le ithathwa ngumuntu uma ethandile. So, abamelanga bafose, kumele nje bafundise abantu ukuthi i-Vaccine le inhle lapha lalaphaya.”

Kodwa uhulumende uthi kuqakathekile ukuba abantu belihlatshwe lelijekiseni ukwenzela ukuthi ungaze wasabalala kangako lumkhuhlane kusize ekwenqabeleni ukuqhamuka kwelinye igagasi leSine ( 4th Wave ) elizweni.

Lokhu kuvezwe ngumphathintambo wezokukhitshwa kwemibiko unkosikazi Monica Mutsvangwa emhlanganweni lentathelizindaba ngemva kokuhlala kwedale labampathintambo eleCabinet liviki.

Uhulumende waveza ukuba ufisa ukuthi kusiyaphela umnyaka kube sekuhlatshwe abafika phose izigidi ezilitshumi-10million kumbe isilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini - 60% ukuze kuthiwe abantu sebevikelekile - i-Head Immunity.

Kodwa isilinganiso sabantu asebehlatshiwe okwamanje lokhe singakafiki lakungxenye kwaleso esifiswa nguhulumende.

Kawuhlonitshwa Umsebenzi Wethu eZimbabwe: Kutsho Abalisi

World Teachers Day
World Teachers Day

Ababalisi beZimbabwe bamanyana labamanye amazwe womhlaba ukunanza usuku oluqakathekisa umsebenzi wabo, olweWorld Teachers Day ngesikhathi bekhala ngokungazihluphi kukahulumende ukulungisisa inhlupho ababhekane lazo.

Lokhu kuphume embikweni abenhlanganiso yababalisi abafundisa emaphandleni eye Amalagamated Rural Teachers Union of Zimbabwe - ARTUZ abawethule ukunanza ilanga lanamuhla eleWorld Teachers Day.

Isikhulumeli seARTUZ, umnumzana Thembakhuye Moyo ulandisa kabanzi ngenhlupho ababhekane lazo.

"Izikhalazo zethu esikhala ngazo, liholo. Singalikhangela iholo

lethu, seligugudeke kakhulu, nxa ukhangela izidingo ezifunakalayo. Umuntu ulemuli, iholo lethu lingenelisa ukuthenga ingxenye yalezo zidingo. NgeSilungu sithi thina i-Salary isiyi 50% ye, kuthiwa yi-Total Consumption Poverty Line, eyiyo evezayo ukuthi umuntu uyahola, uyenelisa yini ukuthenga izidingo zakhe."

U-Moyo uthi ababalisi abafundisa emaphandleni babhekane lenhlupho eziphindiweyo nxa kuqathaniswa labasebenzela emadolobheni.

"Pho thina njenge ARTUZ, inhlanganiso evele iyeyame kakhulu kubabalisi basemaphandleni,

sikubona kuyikudlalela phezu kwesithunzi sombalisi, ukuthi umbalisi ahlale endlini yotshani, evuzayo, etshekileyo. Ukuthi nxa izulu lisina, kuyafana lomuntu ophandle. Umbalisi ehle, ahambe umango ongange 10km, 15km elanda isikolo."

Okugcizelelwe ngumnumzana Effie Dlela-Ncube owenhlanganiso ebona ngamalungelo abathengi eye National Consumer Rights Association – NACORA.

"Liqiniso elikhulu elikhulunywa yizisebenzi ukuthi kabaholi, abathwele nzima nxa uqathanisa lalokho abakwenzayo, njengamatitshala nje basebenza nzima okunye okumangalisayo. Kanti ke wonke umuntu alayo, ukufunda ayabe elakho noma kungaphi emhlabeni, yizandla lomcabango katitshala "

U-Ncube uthi balomsebenzi omkhulu ababalisi kuntuthuko yabantu hatshi e Zimbabwe kuphela kodwa lasemhlabeni jikelele.

"Kodwa nxa kuseZimbabwe utitshala uhlupheka kakhulu okwedlula bonke abantu, umsebenzi wakhe kawuhambisani lalokho akuholayo, ngakho kuqakathekile ukuthi uhulumende akulungise khonalokho, amatitshala ahole ngendlela efaneleyo, hayi lokho esikubonayo. Kwamanye amazwe baholiswa ngendlela enhle kakhulu, kodwa lapha bayizichaka, akulungiswe khonalokho"

Isikhulumeli sogatsha lwezemfundo ye Primary le Secondary umnumzana Taungana Blessing Ndoro utshele lumsakazo ecingweni ukuthi bayabanakekela kakhulu ababalisi njalo beqakathekisa umsebenzi abawenzayo wokuthuthukisa isizwe. U-Ndoro kodwa uthe akenelisi ukuthatshwa amazwi ngaloludaba ngoba ubekuhambo etshayela imotha.

Usuku olwe World Teachers’ Day lunanzwa emhlabeni jikelele mhlaka 5 Mfumfu minyaka yonke njalo lwaqala ukunanzwa ngomnyaka ka1994, ngemva kokulotshwa kwesivumelwano eseRecommendation Concerning the Status of Teachers, luhlangothi lwenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba, olubona ngezemfundo olweUnited Nations Educational, Scientific and Cultural Organisation, kanye lolubona ngezezisebenzi olwe International Labour Organisation, ngomnyaka 1966.

Udaba lokunanzwa kosuku lwababalisi olweWorld Teachers' Day siluphiwa nguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:36 0:00

Usudluliselwe Phambili Umncintiswano WabeMarvelous Nakamba Foundation Under 17 Tournament

Marvelous Nakamba Foundation
Marvelous Nakamba Foundation

Umncintiswano wenguqu owabafana abaleminyaka engaphansi kwelitshumi lesikhombisa, ama Under 17, oqoqwa ngabenhlanganiso yeMarvelous Nakamba Foundation awuseyikuba khona lonyaka njalo abaqoqi bawo bathi usuzaqutshwa ngomnyaka ozayo.

I Marvelous Nakamba Foundation yinhlanganiso ebunjwe ngumdlali wenguqu oyisizalwane selizwe le Zimbabwe odlalela iqembu le Aston Villa kwele Ngilandi uMarvelous Nakamba.

Linhlanganiso iphathisa abasakhulayo kwele Zimbabwe ngokubabhadalela imali yesikolo kanye lokuthuthukiswa komdlalo wenguqu eZimbabwe.

Umncintiswano lo obekumele uqale lonyaka uhlose ukupha abasakhulayo ithuba elokuba babonwe ngamaqembu aphetsheya.

Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeMarvelous Nakamba Foundation njalo enguyise ka Marvelous uAnthony uthi isikhathi kasisavumi ukuba umncintiswano lo ozangenwa ngamaqembu asuka endaweni ezitshiyeneyo zakwele Zimbabwe uqhutshwe lonyaka.

“Umncintiswano usazakuba khona ngomnyaka ozayo ngoba lonyaka sibone ukuthi isikhathi sesisitshiyile.

Asikabi losuku lwakhona njengoba sikhona sizahlala phansi njengenkokheli sibone ukuthi yiluphi usuku okuzaqhutshwa ngalo lumncintiswano kodwa wona usuzakuba khona ngomnyaka ozayo noma sekutheni,” kutsho uNakamba.

Umncintiswano lo ubuhlelwe ukuba ube khona ngenyanga kaNhlangula lonyaka kodwa wasudluliselwa phambili ngemva kokuba ezemidlalo zimisiwe elizweni ngemva kokuba kusuke kwakhuphuka inani lalabo abatholakale belomkhuhlane we Covid – 19.

Kungaphumelela ukuba lumncintiswano udlalwe ngomnyaka ozayo kuyabe kungokwakuqala ukuba ubekhona njalo abaqoqi bawo bathembisa ukuba bazaletha abasebenzisana labo abahlala phetsheya kolwandle ukuba bezodinga abadlali abangabadingela amaqembu okudlalela khonale.

Sikhangele umdlalo kakhilikithi;

Umqeqetshi weqembu labesifazane elimela ilizwe emdlalweni kakhilikithi uAdam Chifo uthi bazakwenza konke okusemandleni abo ukuba baqhube kuhle kumncintiswano wokudinga amaqembu azakuyadlala kumncintiswano wezizwe zomhlaba owohlobo lwe One Day International.

“Kusobala ukuba limidlalo esiyakuyo eye ODI ikuzinga eliphezulu kulale esisuka kuyo ngoba kulamaqembu alohlonzi kulathi.

Sizazama konke okusemandleni ethu kodwa ukuba lumncintiswano usithole silungiselele ngemfanelo.

Asijwayelanga ukudlala kuzinga eliphezulu kumidlalo ye ODI kodwa njengokutsho kwami sizazama ngamandla ethu wonke njalo lemidlalo yobungane esihlele ukuyidlala phambilini komncintiswano izasiphathisa kakhulu,” kutsho uChifo.

Lumncintiswano obizwa ngokuthi Women’s ODI World Cup qualifier 2021 uzaqhutshelwa kwele Zimbabwe kusukela mhla zingamatshumi amabili lanye kunyanga ka Mpandula usiyafika mhla zinhlanu kuMpalakazi.

Amazwe azancintisa ngabalisa ele Pakistan, ele West Indies, ele Sri Lanka, ele Bangladesh, ele Ireland, ele Thailand, ele Papua New Guinea, ele Netherlands kanye lele United States of America.

Amaqembu amathathu azaphutsha esendaweni eziphezulu yiwo azathola ilungelo lokuyadlala kumncintiswano wezizwe zomhlaba ozaqhutshelwa kwele New Zealand.

Zimbabwe Democracy Institute: Uhlangothi Lwezempilakahle Soluphanjaniswa Ngamandla Ngezombusazwe

Zimbabwe Democracy Institute
Zimbabwe Democracy Institute

Umsebenzi wezempilakahle phansi kukahulumende weZimbabwe ubikwa ungaqhubi kuhle ngenxa yikuphazanyiswa ngezombusazwe ikakhulu ngalesi sikhathi ilizwe lizama ukumelana lobhubhane lwe COVID-19.

Lokhu ngokunye kokuvezwe luphenyo olwenziwe ngabenhlanganiso ezimeleyo ecubungula ngezombusazwe eye Zimbabwe Democracy Institute - ZDI abalwenze phansi kwesihloko esithi “ LOCKING DOWN DEMOCRACY IN ZIMBABWE’S COVID 19 ERA.”

Umqondisi we ZDI, uDr Pedzisai Ruhanya uthi loluphenyo belukhangela njalo indima edlalwa ngabakubutho emsebenzini wezempilakahle ngalesi sikhathi sokumelana le COVID-19.

“ Liyazi ukuba ngubani ongumphathintambo wezempilakahle, liyazi njalo ukuthi ngubani ongunobhala wogatsha lwezempilakahle, lizabona ukuthi sebesanda abakubutho kumisebenzi okumele yenziwe nguzulu.”

Okusekelwe ngesinye isiphathamandla seZDI, umnumzana Bekezela Gumbo.

“Uphenyo lolu luyaveza ukuthi abezamabutho laba bangena ngendlela ezintathu, kulo kuthiwa yiku aphoyintwa ngumongameli, ukuthi bathathe imisebenzi emikhulu kakhulu kwabezempilakahle njalo okwesibili sibone ukuthi baphiwe abantwana abangena bengaso mabautho, baya joyiniswa ukuthi bejoyine i-Army and abantu abasebenza ngaphakathi, abathokozi ngakho khonokho.”

U-Gumbo uthi sekulendlela esisetshenziswa yokubandlulula abantu ngemihlobo kuqhatshwa izisebenzi zezempilakahle ezivela kwezinye indawo zisiwa lapho okukhulunywa khona indimi ezingazaziyo.

“ Kukanti impilakahle ukuze ibe khona kumele umuntu ezwisise lokho omtshela khona, imithi yona leyi esiyithathayo ingasibulala ma umuntu ositshela ngayo ukuthi siyisebenzise njani engasitsheli ngolimi esiluzwayo. So sikunanzelele ukuthi khonokhuyana lakho kukhona, abantu babuhlungu ngakho okufanele ukuthi i-NPRC kumele ikukhangele ngoba iyindaba eye Peace and Reconsiliation elizweni.”

Umnumzana Ostallos Siziba uthi ukwanda kwabakubutho emsebenzini wezempilakahle akumangalisi.

“So khonokho kube yinkinga ngoba ekuqaliseni bayesenza becatshile ukuthi kufakwe uPermanent Secretary, kufakwe omunye. Khathesi manje sebengena, yikho ubona nje kuloVice President olisotsha, uyabe elokhe ephiwa i-identity yokuthi General, kuhamba kunjalo. Kula ma-Minister, kunjalo, kuyatholakala ukuthi khathesi bengene kuCOVID njengoba sebekwazi ukuthi indaba yeCOVID, bayithatha imali yonke bathi thina yithi esizadistribyuta, yithi esizathenga, yithi esiza admnistrator, imali zakhona.”

Lumsakazo kawusanelisanga ukuzwa okuvelela kuhulumende njengoba esinye seziphathamandla kugatsha lwezempilakahle umnumzana Donald Mujiri ethe angake apha umbono wakhe njengoba engakaluboni lologwalo olumumethe impumela yophenyo olwenziwe ngabe ZDI.

Ugwalo lwempumela yophenyo lwabe ZDI luphethe ngokuxwayisa abenhlangothi ezitshiyeneyo zempilo ukuba zihlolisise indaba zokwephulwa kwelungelo loluntu emsebenzini wezempilakahle ngalesi sikhathi sobhubhane lwe COVID - 19.

Bakhuthaza ukuba kuqakathekiswe ukulondolozwa kwelungelo lomuntu wonke elizweni lokuthola lula usizo lokwelatshwa ezibhedlela zikahulumende lokuthi zibhalwe phansi izehlakalo zenkohlakalo ngalesi sikhathi sobhubhane lwe COVID-19.

Sizalandela Isinqumo Sikahulumende Esalisa Abangahlatshwanga Ukuzokhonza Emacaweni Hatshi Esomthethwandaba

Zimbabwe Council of Churches
Zimbabwe Council of Churches

Inengi labamabandla ezokholo bathi bazolandela okwethulwe lidale labaphathintambo, eleCabinet, elinqume ukuthi amakholwa ahlatshiweyo ijekiseni yokuzivikela kuCovid 19, yibo kuphela abazavunyelwa ukuzokhonza mathupha emacaweni.

Inkokheki yezinye inkonzo yethule lumbiko, ngemva kokuba uMahluli womthethwandaba waphezuu oweHigh Court u-Justice David Mangota esenqume ukuba asikho emthethweni isiqondiso sikahulumende sika mhla ka 11 Ncwabakazi sokuthi abahlatshiweyo yibo kuphela abavunyelwa ukuyakhonza emacaweni abo.

UJustice Mangota wethula lesi sinqumo edabeni olwalukhwezwe ngumnumzana Obert Kondogwe elinye lamagqwetha eliphatheke kumikhankaso yokulwela ilungelo loluntu.

Kodwa ngolweSibili ngemva komhlangano wedale leCabinet, umphathintambo wezokukhitshwa kwemibiko uNkosikazi Monica Mutsvangwa uthe kabasinaki isinqumo somthethwandaba bona bama ngesinqumo sabo sokwalela abangahlatshwana emacaweni.

“Iqula labaphathintambo livumelene ukuba amakholwa ahlatshiweyo kuphela yibo azavunyelwa ukuyakhonza njalo kumele inani labo lingedluli isilinganiso sokungamatshumi amahlanu ekhulwini - senani elithwalwa yisakhiwo sebandla linye ngalinye.”

Umfundisi Jacob Mafukidze webandla le Faith Ministry Church edolobheni leChinhoyi uthembise ukuba uzokhuthaza abebandla lakhe ukulandela isinqumo sikahulumende hatshi esomthethwandaba.

“Umbuzo ngothi wona silalela bani, imithethwandaba yini kumbe silalela okuvela kuhulumende?. Thina njengebandla silandela okukhulunywa nguhulumende.”

Umnumzana Dumisani Ndlovu isakhamuzi sakoBulawayo uthi akavumelani lesinqumo sikahulumende.

“Akukho fair ukuthi kuhambe abahlatshiweyo kuphela, what if ungafuni ukuhlatshwa, uzokwenza kanjani, akusamelanga usonte?. Mina ngibona engani sebefosa abantu indirectly.”

Abenhlanganiso yomanyano wamabandla ezokholo eye Zimbabwe Council of Churches - ZCC bemelwe ngesinye seziphathamandla sayo, uMfundisi Willingmore Mhlanga ongathandanga ukuthatshwa amazwi uthe bona kanye labe Zimbabwe Heads Of Christian Denominations - ZHOCD abakaphumi lesinqumo ngokwethulwe nguhulumende loba umthethwandaba owe High Court. Wathembisa ukuba uzokwazisa lumsakazo uma kuthe kwaba khona abangabe bekuvumelene phezu kwaloludaba.

Uhulumende uthi ufisa ukuhlaba izigidi ezilitshumi zabantu - 10million kumbe isilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini - 60% kusiyaphela umnyaka ukuze uzulu abe ngolondolozekileyo kulomkhuhlane we COVID-19.

Udaba lokuvunyelwa kwabahlatshwe ijekiseni yeCovid 19 Vaccine kuphela emacaweni siluphiwa nguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:36 0:00

Izikolo Zikhala Ngokuswela AmaCovid-19 Testing Kits

Testing kits
Testing kits

Izikolo ezinengi zeZimbabwe zikhala ngokuthi kaziselakho okokusebenzisa ukuhlola abantu ukuba baleCovid-19 na, loba hatshi, amatesting kits, lanxa uhulumende ethi wakubona kufanele ukuthi izikolo zonke elizweni zivulwe ngoba zilakho konke okudingakalayo ukumelana laleli gcikwane.

Inhlanganiso zababalisi zithi udubo lokuswelakala kokuhlola umkhuhlane we Covid-19 sekuphazamisa kakhulu abantwana ezikolo ngoba besengozini yokuhlaselwa yilo umkhuhlane.

Umkhokheli wenhlanganiso yeProgressive Teachers Union of Zimbabwe (PTUZ) uMnu Takavafira Zhou uthi izikolo ezinengi kazilungelanga ukuhlola lumkhuhlane.

“Sake sakutsho njenge PTUZ ngemva kokuhlola ukuba izikolo ezinengi zazingalungiselanga. Ngemva kokuvulwa kwezikolo kumqotho ukuba izikolo ezinengi sezilalumkhuhlane njalo lokhe usala ukhuphuka ezikolo.

Uqhubeke esithi kumele uhulumende angenele kudubo lolu esithi umkhuhlane we Covid-19 awukaphela loba nje sekutshisa elizweni.

“Izikolo ezifana le Kriste Mambo, Masasa, Tongwe High school, sekulendaba ze Cvodi-19. Labo ababesithi izikolo zivulwe, lokho bengasitsheli ukuba kuthiweni. Izikolo ziyehluleka ukuhlola lumkhuhlane”

Kodwa isikhulumeli sogatsha lwezemfundo kwele Zimbabwe uMnu Taungana Ndoro uthi uhulumende kakatholi imibiko yokuswekalaka kwemfanelo ngesikhathi se Covid-19.

“Siyadana njengogatsha lwezemfundo nxa lisithi kuswelakala imitshin yokuhlolwa iCovid-19. Lawa ngamanga. Izikolo zonke eziphansi kogatshwa lwethu ziyahlola abantwana. Njalo ukuhlolwa loku kutshengisa ukuba silungele ukulwisana le Covid-19”

Abazali bakhuthazwa ukulungiselela abantwana indingeko zokuzivikela kulolubhubhane ezinjengamamask, ama sanitizer lokunye, ukuze bahlale bevikelekile sikhathi sonke.

Inengi labazali liveza ukukhathazeka ngokuvulwa kwezikolo ngalesi sikhathi eleZimbabwe njengawo wonke amazwe womhlaba lisabhekane lokumelana leCovid-19 kanye lodubo lokuqansa kwendleko yokuhlawulela imfundo.

Abogatsha lwezempilakhale baphakathi kohlelo lokuhamba belimukisa uzulu ngeCovid-19 njalo bekhuthaza abazali ukuba baqhubeke belandela iziqondiso zokuzivikela kulolubhubhane njalo bahlale beqaphele izibonakaliso zalo umkhuhlane.

Uzulu ukhuthazwa ukuba ayedinga ulwazi ngalolubhubhane emtholwampilo oseduze laye kanye lokuhlaba ijekiseni yokuivikela eyeCovid 19 Vaccine.

Udaba lokusilela kwamaTesting Kits ezikolo siluphiwa nguMlondolozi Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:20 0:00

Abezempilakahle Bathi Ibhokisi Elilesidumbu Malingavulwa Ngoba Kulakho Ukumemethekisa iCovid-19

Abantu basemhlubulweni weMandebeleni bakhanya sebevukela emtholampilo besiyadinga ukuhlaba ijekiseni lokuzivikela ukubamba iCovid-19 emizameni yokumelana lobhubhane lolu, kodwa inengi lisaselemibuzo ngaloluhlelo lwamajekiseni.

Lanxa inani lasebesiyahlatshwa liqansa ngalezi nsuku emaphandleni bakhala ngokuthi ulwazi ngaloluhlelo lobhubhane lolu alukasabalali ngokweneleyo ikakhulu emaphandleni.

UNkosikazi Oliga Mbewe okuhlelo lweQogelala eThekwane eMangwe owenelisa ukungena kunhlelo zokufundiswa ngeCovid-19 ngomunye wabalombono munye.

Ohamba efundisa uzulu ngezempilakahle, uHealth Promotions offcer weBulilima, uNkosikazi Thobekile Ndlovu ucebisa ngokuziphatha esililweni sowemuli loba omakhelwane.

“Konke esikwenza emakhaya sivikela iCovid-19 siyakwenza lezimfeni, nxa kulemfa esigabeni sicela lazise abezempilakahle emakilinika aseduze lani ukuba kulemfa. Bazolincedisa ekubambeni umzimba womufi, lokuyawulondolaza lokuthi ekhaya lenzenjani. Engicela ukuyenza njalo liyiqakathekise yikuthi izimfa ezivela phandle babuya besazi, bayalitshela ukuthi isidumbu asivulwa kodwa ntambama abomdeni bayavula ngemva kwamalanga bayabanjwa ngumkhuhlane.”

UNkosikazi Ndlovu uchaze ukuba loba umuntu engabulawanga yiCovid-19 ulakho ukuthapha umkhuhlane endlini yamakhaza.

“Ngitsho lendlini eqandayo emakhazeni kanti umuntu engabulawa yiCovi uya emakhazeni, labangabulawa yiwo baya emakhazeni, kuzahluleka njani umkhuhlane ukumemetheka emakhazeni, asiyekeni ukuvula isidumbu ezivela emakhazeni ikakhulu lezi ezivela phanle kwelizwe. Ezinye zibuya zivale zigqokiswe iplastic liyavula, loba yena umufi evalelwe kubody bag liyavula lisenza isiko loba encwabeni liyenziwa lingavuli ibhokisi lommufi.”

Abezempilakahle Bakhuthaza Abazali Ukulungiselela Abafundi Bavikeleke kuCovid-19

Zimbabwe Vaccination Program Campaign
Zimbabwe Vaccination Program Campaign

lzikolo zivuliwe NgoMvulo eZimbabwe, ngemva kokuvala okwesikhathi eside ngenxa yeCovid-19.

Abazali bakhuthazwa ukulungiselela abantwana indingeko zokuzivikela kulolubhubhane ezinjengamamask, ama sanitizer lokunye, ukuze bahlale bevikelekile sikhathi sonke.Inengi labazali liveza ukukhathazeka ngokuvulwa kwezikolo ngalesi sikhathi eleZimbabwe njengawo wonke amazwe womhlaba libhekane yikuhlaselwa yiCovid-19 kanye lodubo lokuqansa kwendleko yokuhlawulela imfundo.

Umzali olwela amalungelo oluntu uNkosikazi Patricia Tshabalala uthi njengabazali bakhathazekile ngesimo sezikolo ngalezi zikhathi zokumelana leCovid-19.

“Sibona ukuvulwa kwezikolo okuvulwa phakathi komkhuhlane ongaka owesatshwa ngumuntu wonke kodwa kuthiwa abantwana abay ezikolo ezingahlanjululwanga umkhuhlane lo. Besiya ezikolo ezingabaphi amamask, amatitshala angaholiyo bafosezelwe ukuthi bahambe bayefundisa abantwana bafuqelwa ezikolo belobunzima abaphiwa amamask besaba iCovid kuthi otitshala babafundisa bengakhululekanga.”

UNkosikazi Thobekile Ndlovu uDistrict Health Promotion officer eMangwe ngaphansi kogatsha lwezempilakahle ukhuthaze abazali ukuba loba kunzima okungakanani kabalungiselele abantwana ukuzivikela kuCovid-19.

“Bazali akulamntwana ovunyelwa ukungena esikolo engelamask, ngakho ngiyalikhuthaza ukuba lifunise abantwana ngalo omkhuhlane bazivikele uma besiya ezambuzini ezikolo, libadingele amamsk abalinganayo hatshi ukubapha awenu njalo libadingele lesanitizer ukuze bahlale bevikelekile ngazo zonke izikhathi.”

UNkosikazi Ndlovu ukhuthaza njalo abazali ukuba bahlale belamanzi zikhathi zonke.

“Bazali kuqakathekile ukuba ikhaya lakho libe lesigubhu esangweni ukuze wonke umuntu ongena emzini wakho ageze izandla egedini, kuyalinceda ukulivikela kuCovid-19, labezitolo labo benze okufanayo kuthi umuntu angathenga lihlikihle njalo lapho elithengisela khona.”

Abogatsha lwezempilakhale baphakathi kohlelo lokuhamba belimukisa uzulu ngeCovid-19 njalo bekhuthaza abazali ukuba baqhubeke belandela iziqondiso zokuzivikela kulolubhubhane njalo bahlale beqaphele izibonakaliso zalo umkhuhlane.

Uzulu ukhuthazwa ukuba ayedinga ulwazi ngalolubhubhane emtholwampilo oseduze laye.

Udaba lwemfundiso ngeCovid 19 ePlumtree siluphiwa nguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:37 0:00

Abe UNICEF Bethekelela Isikolo seWestlea Ukuyabona Isimo Sokumelana leCovid 19

AbeUNICEF besethekelela eWestlea Primary School
AbeUNICEF besethekelela eWestlea Primary School

Abenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba kuhlangothi olubona ngezemfundo lenhlelo zabantwana, eyeUNICEF bamanyene labogatsha lukahulumende lwezemfundo yePrimary leSecondary, besethekekelela isikolo seWestlea Primary School, eHarare NgoLwesibili, ngenhloso yokuyazibonela ngawabo isimo esisezikolo ngokuphathelane lokumelana leCovid-19.

Besethekelela lesi isikolo abe UNICEF baveze ukuba bayasuthiseka ngemizamo kahulumende eyokumelana leCovid-19 kanye langamalungiselelo akhe ngaphambilini kokuvulwa kwezikolo ngoba kuqhakathekile ukuthi abantwana babuyele esikolo kodwa bevikelekile.

I UNICEF iveze ukuba isebenzise isikolo se Westlea njengendlela yokudinga ukuba lusizo bani, olungaphiwa izikolo emizameni yokulwisana leCovid-19 ezikolo.

Westlea Primary School.
Westlea Primary School.

Abantwana bebegeza izandla, begqoke ama amask njalo belandela iziqondiso zokungaminyani eze social distance ngesikhathi abantu be mzini laba besethekelela lesi sikolo.

Umholi we UNICEF kwele Zimbabwe, uMnu Tajudeen Oyewale uthe inhlanganiso yakhe iyasuthiseka ngabakubone kulesi sikolo.

“Ngifuna ukubonga umpathisikolo labazali ngokusebenzela ndawonye ukubona ukuba esikolo lesi kusebenzeka ngcono. Sibonga abogatsha lweze mfundo lolwezempilakahle ngokusebenza nzima ukuze kusebenzeke ezikolo”

Uqhubeke esithi izikolo ezinengi kumele zifunde isibonelo esihle sokusebenza kwesikolo seWestlea Primary, sona athi senze okunengi okufana lokuba lendawo lapho okufakwa khona abantwana ababanjwa I Covid-19 njalo lokulandelwa kweziqondiso zenhlangaiso yezempilakahle emhlabeni jikelele eyeWorld Health Organization.

Ukwethekelela kwabeUNICEF esikolweni seWestlea Primary School
Ukwethekelela kwabeUNICEF esikolweni seWestlea Primary School

Unobhala wogatsha lwezemfundo uNkosikazi Tumisang Thabela uveze injabulo ngabakubone eWestlea Primary school.

“Besilapha e Westlea primary school, lomkhulu we UNICEF kwele Zimbabwe ezebona ukuba ezikolo zethu sisebenza njalo. Sijabulile ukuthi sifice ukuthi konke okukhulunywa ngabezempilakhale isikolo ssiyakulandela”

Omunye umbalisi esikolo lesi ongathandanga ukuvezwa igama uthi bayathokoza ngokuvakatshelwa ngabeUNICEF esithi kumele izikolo ziqhakathekise ukulandelwa kweziqondiso zeWHO lohulumende zokuvimba ukumemetheka kwe Covid-19.

“Namhla sithabile ukuvakatshelwa esikolo sethu ngoba zinhlutshwane izikolo lapho okwenzakala khona izinto ezinjengalazei.Sifunde okunengi kulokho abasitshele khona mayelana ngomkhuhlane loweu”

Inengi labantu eZimbabwe lilemibono etshiyeneyo ngokuvulwa kwezikolo ngalesi sikhathi, abanye besekela ukuvulwa kwazo abanye njalo besithi uhulumende ubekengenzi amalungiselelo agcweleyo okuthi abantwana babuyele ezikolo lokubona ukuthi bavikelekile kuCovid 19. Ababalisi labazali labo bebekhala ngendleko yokuhlawulela izifundo lokunye besithi kabazange banikwe isikhathi eseneleyo sokulungiselela ukuvulwa kwezikolo.

Abantwana besikolo seWestlea Primary School.
Abantwana besikolo seWestlea Primary School.

Iterm le eyokucina yomnyaka izabande ukwedlula amanye amaterm ngoba isibambanisela amaterm amabili njengoba izikolo zazimele zivulwe okweterm eyesibili ngoNhlangula kodwa ngenxa yokuqhamuka komkhakha omutsha weCovid 19 Delta Variant izikolo azisavulwanga.

Ukwengezelela

XS
SM
MD
LG