UMnu. Sengezo Tshabangu uthi unobhala jikelele walelibandla uMnu. Tendai Biti umlobele incwadi egcizelela ukuthi nguye olokhu engumgcinisihlalo weMatabeleland North.
Lokhu kulandela ukukhonona kwenhlanganiso ezizimeleyo kanye lamabandla aphikisayo eMatabeleland ngokuthi uhulumende ubengancedisi abantu bakulesisigaba kodwa enakekela abalohlupho olufanayo eMasvingo.
Udaba lwamalokitshi eMtuya leSoweto lwake lwaba segudwini emsakazweni lakumaphephandaba eminyakeni edluleyo njalo uhulumende ubikwa wathembisa ukwakha izindlu ngezitina abesebhalisa abantu ukuhlala khona.
UTshabangu, okhutshwe esikhundleni uthi uselobele kuNational Council ukuthi loludaba lucutshungulwe, ngoba ekholwa ukuthi asilandelwanga isisekelo sebandla kuloludaba.
Ukufuthelana lokhu kudalwe yikubizwa komhlangano ngobona ngenhlelo zebandla uMnu. Abedinigo Bhebhe engazisanga umgcinisihlalo waleso sigaba uMnu. Sengezo Tshabangu
Umthetho wokujezisa abatholakala beyizitabane eUganda wamukelwe ngembono etshiyeneyo emhlabeni jikelele, abanye bewuncoma, abalwela amalungelo ezitabane besithi uloncindezelo.
Izihlobo labangani bakamuyi obhubhe ngoLwesibili engozini yemotha emgwaqweni we Chitungwiza-Hwedza zibuthene emzini wakhe eMarlborough eHarare.
Lumhlangano ukhangelelwe ukubuthanisa inkokheli zamazwe alitshumi lesitshiyagalolunye -19 wokucubungula inhlelo ezimqoka zokuthengiselana phakathi kwamalunga eComesa
UNkosikazi Rosyln Siphepha Nkomo omela iTsholotsho North uxoxisana lezizalwane zeZimbabwe, ikakhulu ezidabuka eTsholotsho ezihlala eSouth Africa kanye lemazweni ukuthi zincedise abantu bakulesi sigaba ngalokhu abangakwenelisa
Inhlanganiso le ebona ngoncedo lokudla kwabalambayo ithi idinga izigidi ezingamatshumi ayisithupha zamadola-$60million yokuthenga ukudla kokwabela abantu abakuswelayo elizweni
Amankampani asanda kuvalwa ngenxa yokusilela kwamagetsi agoqela i-Intermedia Agencies, Valley Technologies, Gauntlet Security, Karina Textiles lamanye
Uhulumende uthembisa ukuthi uzancedisa inhlelo zokulinywa kwegwayi elizweni ngaphansi kohlelo lwe Africa Agriculture Development Program.
Uhulumende kanye lenhlanganiso ezizimeleyo lokhe eqhubekela phambili ngokuhlenga abantu abathinteka ngezulu likazamcolo elabangela ukudilika kwengxenye yomduli wedamu le Tokwe-Murkosi eMasvingo.
Abakhululiweyo bagoqela abesifazana, abasakhulayo, asebeluphele, labagulayo. Abangaxolelwanga bagoqela abagwetshelwa ukuhlala impilo yonke entolongweni, ukudlwengula, ukubulala lokuzama ukugenqula uhulumendu
Amalunga enhlanganiso le atshengisele esola ukungethembeki okwenzakalayo kumankampani kahulumende lokunye okutshiyeneyo.
Izikolo ezilitshumi lapho okuphumelele isilinganiso esikhulu sabantwana zigoqela I Monte Casino Secondary School, Zimbabwe Republic Police High School, Nyanga High, lezinye.
UMnu. Chombo ubikwa ebonge inhlanganiso ezizimeleyo ezigoqela i International Organisation for Migration, i-ZINWA, i-DDF, i-Action Faim, leCare International ngokuphathisa.
ETsholotsho abantu ababhekane lohlupho bathola usizo endaweni ezigoqela iManjelengwa, Mahlaba, Jakalazi, Butabubili, Gariya, leMaphili ngemva kokuthathelwa izifuyo lezindlu ngumfula uGwayi.
Izulu leli lina endaweni ezitshiyeneyo zelizwe ezigoqela iMashonaland, Masvingo, Binga, Matabeleland South, kanye leTsholotsho.
Ikhansili yakoBulawayo ithi i-water rationing, ayiseyi kuqhubeka kusukela ngoMvulo ntambama ngoba ukuna kwezulu okusaqhubeka sokungenise amanzi amanengi emadamu
Ukwengezelela