amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi zeMatobo Zisungula Inhlanganiso Yokulwisana Lobusela Bezifuyo


Members of Ihawu Lezifuyo, a group that is safeguarding its livestock from thieves in Matobo District, Matabeleland South
Members of Ihawu Lezifuyo, a group that is safeguarding its livestock from thieves in Matobo District, Matabeleland South

MATOBO - Izakhamizi zeMatobo, eMatabeleland South, sezisungule inhlanganiso ejonge ukulwisana lobusela bezifuyo ebizwa ngokuthi 'Ihawu Lezifuyo' kulandela ukuqonga kwezehlakalo zokutshontshwa kwezifuyo kulindawo, ikakhulu inkomo.

Inyathelo leli liza ngesikhathi sekubunjwe inhlanganiso ezifanayo eGwanda South, lapho okubhahe khona ukutshontshwa kwenkomo.

Izakhamizi zeMatobo zithi sekuleminyaka eminengi zithwaliswe amagabha avuzayo ngamasela ezifuyo. Ngakho, zithi sesifikile isikhathi sokuthi ziphakame zivikele izifuyo zayo.

Zithi inhlanganiso yeHawu Lezifuyo izalonda inkomo ezicatshileyo, isebenzelana lamapholisa

Inkomo zibikwa seziqalisile ukucuba kwezinye indawo zezansi yeMatabeleland.
Inkomo zibikwa seziqalisile ukucuba kwezinye indawo zezansi yeMatabeleland.

Isikhulumeli salinhlanganiso , uMnu. Cuthbert Mkhwebu, odabuka koBeula phansi kweNduna uMalaba, uthe, "Izifuyo besezitshontshwa kakhulu endaweni kaMalaba.

"Sahlala phansi siyizakhamizi sakubona kufanele ukuthi sibumbe inhlanganiso sincedisane lamapholisa kahulumende ukwenzela ukuthi siqede inkohlakalo esigabeni.

"Siyahlanganisa imali yamafutha ezimota; abalezimota bayasiza ngezimota ukwenzela ukuthi nxa sekumele sisebenze, senelise ukuthatha amapholisa sincedisane lawo ukuze sibambe abantu baye endaweni yabo,” kutsho uMnu Mkhwebu.

Wengeze wathi okubadanisayo yikuthi lalapho bethe babamba amasela xhaka, kwesinye isikhathi babona esekhululwe masinyane ngabomthetho kungazakali ukuthi icala liphelele ngaphi.

“Siyababamba abantu lobufakazi, abantu bayaphuma discharge. Kodwa singazi ukuthi umthetho uyabe ulandele njani, njalo singeke sikuphikise lokhu. Ngolunye usuku silethemba lokuthi nxa silokhu siqhubeka siyizakhamizi sizaze siyinqobe limpi," kutsho uMkhwebu.

Esinye njalo isakhamuzi uMnu Collen Ngwenya, yena ohlala eMarinoha kuWard 10, eMatobo South uthe lokhu kudala ukuthi "izakhamizi zicine zifaka umthetho ezandleni zazo."

Kodwa uthe okudanisayo yikuthi kucina kubotshwa zona izakhamizi lapho zithe zatshaya lawa masela.

“Sisebenza silokwesaba ngoba indlela esisebenza ngakhona, kwesinye isikhathi siyabajezisa ngokubafaka induku kucine sekubotshwa thina," kutsho uNgwenya.

"Uyamthatha umhambise emapholiseni, uzahamba lamhlanje, kusasa umthole esephandle ezitshaya isifuba ukuthi lokhu ebelizama ukukwenza akusebenzi. Ngikhuluma ngisenzenje, zikhona izakhamizi ezisejele ezithe ukujezisa amasela esigabeni ze-St Anne.”

UMnu. Graidom Phiri esinye njalo isakhamuzi seMatobo uthi lanxa izakhamizi zizama ukulwisana lamasela, kukhona okunuka santungwana emapholiseni.

“Inkomo ziyantshotshwa sibili loba kuleminye imizamo. Inhlanganiso yeHawu iyasebenza sibili. Sizamile ukwehlisa ubusela kodwa busaqhubeka... Ungathi amasela wona kahle asebenza labantu bomthetho,” uMnu Phiri utshele iStudio 7.

Inkomo ezibukiswa eZimbabwe International Trade Fair
Inkomo ezibukiswa eZimbabwe International Trade Fair

Imizamo yokuxoxisana lamapholisa ngaloludaba yehlula, kodwa phambilini, uNkosikazi Loveness Mangena, oyisikhulumeli samapholisa emhlubulweni weNingizimu yemaNdebeleni utshele lumsakazo ukuthi umlandu wamapholisa yikubopha abasolwa, abahambise emthethwandaba njalo. Okufika kwenzakale khonale akulani labo, uqhubeke esitsho okaMangena.

EGwanda khona, uMnu. Victor Vodloza Sibanda oyisikhulumeli senhlanganiso yeGwanda Anti Stocktheft Association, uthi abasoze babuquthe ngaphandle kokuba amasela ezifuyo avalelwe entolongweni.

“Thina njengeGASTA siqhubeka ngomsebenzi wethu wokulwisana lobusela ngoba sikhuluma nje, esigabeni sethu kasikahlaliseki. Izifuyo lokhu ziqhubeka zihamba kodwa kwehlile kuqathaniswa leminyakeni edlulileyo kodwa bakhona banye esisabathungatha abaqhubekayo besenza lobubugwelegwele," kutsho uSibanda.

Ngomnyaka ka2021 amapholisa ayehlome ngemibhobho ahlasela endaweni yeShanyawugwe eGwanda South, lapho athola khona inkomo ezedlula ikhulu ezazitshontshiwe; abopha abantu, kodwa kuze kube lalamhlanje, kakho loyedwa owagwetshwayo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:36 0:00
XS
SM
MD
LG