Kunjalo nje, ugatsha lwezempilakahle luthi kulabantu abalikhulu lasikhombisa ababnjwe igcikwane le coronavirus kumanani awethulwe izolo.
Uhambo huselude ukuyafika ku 20203 Kodwa kwezombusazwe akusela sikhathi sokuqoqa amabandla lengasha zawo.
Kunjalo nje, amabandla ezombusazwe aphikisayo lawo asole amapholisa esithi asebenzise amanyathelo alukhuni kakhulu.
UBiden ufike wethulela amabutho aweleMelika akwele Bhilitane ewakhuthaza ukuthi ahlale eqaphele izitha zeleMelika
Lokhu kwenzakala ngesikhathi inengi lisithi amajekiseni la ayasilela elizweni kodwa uhulumende esithi akhona njalo uzawaba kutshe, adinge lamanye awokwengezelela.
Yona inkokheli yebandla le MDC Alliance, ebalisa uMnu. Nelson Chamisa, ithi ayisoze isebenzise elinye ibizo elingayisiyo mdc alliance.
UMadzokere utshele intathelizindaba ukuthi ubelokhu ethandaba lomkakhe, waveza imfanekiso yakhe elomkhakhe ayithatha ngesikhathi esejele.
Ekupheleni kwenyanga edluleyo kwatshontshwa elinye njalo ilitshe lesikhumbuzo sabantu abangamatshumi amabili lambili abatshiselwa endlini ngamasotsha eGukurahundi eHhalagwe.
Lolugatsha luthi kulomuntu oyedwa owesigaba se Midlands obulewe ngumkhuhlane we covid 19 kumanani awethulwe izolo.
Omuney owayebotshwe lababili laba, uNkosazana Yvonne Msarurwa watki ekhululwa ejele ngohlelo lwe Amnesty waya kubandla le MDC-T esithi inkokheli ye MDC Alliance yayingabananzi bese jele.
Lanxa abaphatheke kumidlalo yokuzithokozisa bamukele ngenjabulo uhambo lukaMongameli Emmerson Mnangagwa koBulawayo ngoLwesine, abanye ikakhulu abezombusazwe bathi uMnangagwa ukhanya esedinga amavoti kulelidolobho nanku ukhetho luka2023 solusondele.
Isikhulumeli sebandla leZanu PF, uMnu. Simon Khaya Moyo uthi uMongameli Emmerson Mnangagwa kunye lohulumende wakhe, abalani lokenza lemizamo yokuyagebha amathambo kamuyi, uMnu. Robert Mugabe ukuthi ayengcwatshwa kutsha emathuneni eHeroes’ Acre.
Balokhe bethwele amagabha avuzayo abahlali beGwanda ngenxa yokusilela kwamanzi kulelidolobho kulandela ukuvalelwa kweZinwa amagetsi yiZesa ngeviki edluleyo.
Unobhala jikelele wenhlganiso elwela ilungelo lezisebenzi, eye ZCTU, uMnu. Japhet Moyo uthi lumthetho awusoze uphathise ukulungisisa ezomnotho welizwe.
Umanyano wenhlanganiso ezilwela amalungelo kazulu oweNational Transitional Justice Working Group ususole ukutshontshwa kwelitshe lesikhumbuzo sababulawa ngesikhathi seGukurahundi esabekwa eBhalagwe yinhlanganiso yeIbhetshu likaZulu.
Umantshi uNkosazana Rachel Mukangwa uvumelane labatshutshisi ukuthi uMoyo engaphiwa ibail esithi ngoba icala lakhe likhulu kakhulu okokuthi lingabangela ukungahlalisekei elizweni.
Ngomvulo kuphawulwa isithombe sika mbuya nehanda edolobheni le harare umnangagwa uthe imizamo yokuletha ukhakhayi luka nehanda lamathambo akhe evela enatural history museum kwele bhilitane.
Impahla etshabaleleyo ibikwa isedlula intengo engamadola eMelika ayingxenye yesigidi sinye, $500 000.
Lumthetho, iStatutory Instrument 127, wethulwe kugwalondaba luka hulumende, iGovernment Gazette ngoLwesine.
Isigaba seBinga, sona esihlala silendlala ngokuswelakala kwezulu siphakathi kwenala lonyaka.
Ukwengezelela