amalinks wokungena

Breaking News

Usehluphile Ubhinya weGwanda Odlwengule Ugogo Oleminyaka Engu-83


Ibhakane leli litshengisa umfanekiso womuntu onakanelwa ukuthi ngubhinya osehluphile esigabeni seGwanda, eMatabeleland South.
Ibhakane leli litshengisa umfanekiso womuntu onakanelwa ukuthi ngubhinya osehluphile esigabeni seGwanda, eMatabeleland South.

GWANDA - Izakhamizi zeGwanda, phansi kweNduna uNhlamba, zithi sezihlalela evalweni ngenxa kabhinya osethwalise abesifazana bakulindawo amagabha avuzayo.

Ngeviki edluleyo esigabeni seSifanjani eNtepe lubhinya udlwengule ugogo oleminyaka yokuzalwa edlula amatshumi ayisitshiyangalombili, 83, kuthi kunyanga edluleyo kubanjwe njalo omunye umama eMawane.

Omama abaxoxe lomsakazo weStudio 7 labo abangathandanga ukuqanjwa ngamabizo hlezi lubhinya abalande emizini yabo bathi abasabuquthi ubuthongo ngoba besesaba ukudlwengulwa.

Lubhinya, ogama lakhe nguQondani, ngokutsho kwamapholisa, uhamba ehlome ngezikhali njalo ubikwa ezalwa Esigodini kodwa uhlala eMawane.

“Thina silobhinya ngapha usithwalise nzima asisahambi, abantwana sebehamba nzima esikolo ulala esiqoqodela efuqa umnyango ethi vula,” kutsho omunye owesifazana.

“Uma ulefoni ungafonela umakhelwane akuzwe uhle abaleke njalo emalangeni ubambe ugogo; ulengqamu, ulehloka njalo ulomkhonto ahamba ewuthwele uyakubamba.”

Uzulu weNtepe, eGwanda, uthi usehlalela evalweni ngenxa kabhinya osehluphile kuleyondawo.
Uzulu weNtepe, eGwanda, uthi usehlalela evalweni ngenxa kabhinya osehluphile kuleyondawo.

Esinye njalo isakhamuzi sithi abasenelisi lokuya emasimini ukuyalima ngoba besesaba.

Wengeze wathi: “Besicela amapholisa asincedise… Khona ukuthi uhambe emasimini wedwa akusahambeki, uzalima njani eguswini khonale. Sisebunzimeni, omama ikakhulu kakhethi yisalukazi uyabamba ngomutsha uyabamba konke uyabamba.”

Amazwi la agcizelelwe ngomunye njalo umama wesigaba seNtepe, yena othe, “Sicela basisize kakhulu babuye bezosidingisa ubhinya lathi sisukume omama sizidingele ngoba sesisesaba ukuhamba.

“Khona ukulala ekhaya kasilali nxa obaba bengekho siyahamba siyolala komamazala, inja ingakhonkotha ebusuku sekumele sivuke sime sithithibale,” uqhubeke echasisa owesifazana lo.

“Lezinsuku kuyatshisa kulemiyane silala sivale amawindow lemnyango sifake amatshe ngenxa kabhinya kungakho sicela ukusizwa lemachurch asisahambi.”

Lo ngumfanekiso wowesilisa owetheswa umlandu wokudlwengula ugogo oleminyaka yokuzalwa engamatshumi ayisitshiyangalombili lantathu, 83.
Lo ngumfanekiso wowesilisa owetheswa umlandu wokudlwengula ugogo oleminyaka yokuzalwa engamatshumi ayisitshiyangalombili lantathu, 83.

Ukhansila walindawo uMnu Miclas Ndlovu uthe izehlakalo zokudlwengulwa kwabomama ziyadanisa kodwa ukhona osebanjiwe.

Uthe: “Kwathi ngenyanga edlulileyo omunye ubhinya wabamba umama eMawane, uyadingwa lubhinya kabonakali, njalo kulomunye obambe ugogo kuthange. Lowo abafana sebembambile ngikhuluma ngisenzenje amapholisa aselaye, kukhanya uyahlobana logogo lowo, ngumntwana kamfowabo kagogo lowo.”

UMnu Arabilee Mathe, ongumgcinisihlalo wenhlanganiso yezakhamizi zeNtepe yena utshele iStudio 7 ukuthi izidakamizwa lamaphilisi asetshenziswa ngabatsha kulezinsuku kungaba yiwo abafuqa ukuthi badlwengule.

“Abantu abatsha batholakala beyibo abaphambili lamaphilisi lawa athengiswayo ayenza ukuthi igazi labo litshise kakhulu, mhlawumbe yikho okwenzakalayo,” kutsho uMathe.

“Kathesi yisikhathi sebhola, sekunzima ukuthi obaba batshiye omama bodwa, sekunzima njalo omama abasathembi muntu ngoba ungananzelela amarape lawa ngabantu abaseduzane umuntu uyabe umthatha njengomnawakho ekucineni abanjwe.”

Osaphethe isihlalo sesikhulumeli samapholisa eZansi yemaNdebeleni uMnu Thulani Moyo ubengakaphenduli imbuzo esimthumele yona ngaloludaba ngesikhathi sisiya emoyeni.

Ukudlwengulwa kwabomama laba kuza ngesikhathi kusungulwe umkhankaso izolo wokulwisana lodlame oluqondiswe kubomama lamantombazama owe16 Days of Activism Against Gender Based Violence.

UMqondisi wenhlanganiso elwela amalungelo abomama lamantombazana eyeWomen Development Association of Zimbabwe UNkosikazi Sethekele Tshabangu uthe bakhathazekile ngokuhlukuluzwa kwabesifazane.

“Sithi phansi ngokuhlukunyezwa kwabantu abangomama, sibafuna benjalo omama abazafakaza abazakwazi ukufundisa abaseduzane labo sifuna omama abazathi lanxa umakhelwane uyahlukunyezwa bengahlali bagoqe izandla sifuna omama abazangenela bethi No to Gender Based Violence,” kutsho uMaTshabangu.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:05 0:00
XS
SM
MD
LG