Uzulu uselala phandle kwamabhanga emelele ukuthi nxa evulwa ahle enelise ukuthola imali.
Osekucunule ezinye izakhamizi zalumango yikuthi lapho kulinywaza abantu umhlaba uyazithulela kodwa kungabulawa izilwane umhlaba wonke uhlaba umkhosi.
Uphenyo lolu luthi okuzakwenza umnotho uthuthuke yikuna kwezulu lokuthuthukisa ezokwethekelelwa kwelizwe.
Abalimeleyo babalisa umgcinisihlalo wabatsha, uNkosazana Anna Mokgokhloa lomgicinisihlalo wsigaba se Bulawayo Central District, uMnu. Magura Charumbira, ogwazwe ngengqamu.
Amanye amalunga ebandla leZanu PF athi lumthetho ungabunjwa ngoba uzavula amanxeba akudala.
Izititshi zombili lezi zigaya amandla kagetsi aphansi kakhulu nxa kuqathaniswa lenani lama megawatts amele avele kuzo.
Ukusilela kwemali emabhanga yikho okubikwa kukhweze isilinganiso lesi.
"Angazi ukuthi abantu laba babathatha ngaphi njalo babaqonda njani lokhu esithi yi approach ngeSilungu."
Kodwa uyalilandula lelicala kungakhathalekile wasegwetshelwa ukutshaywa ngemvumbu eqolo okwamtshiya esehluleka ukuhamba esesebenzisa inqola yokuhambisa, iwheelchair, ngesilungu.
Konke lokhu kwenzakala iqula lenhlanganiso eboleka amabhanga omhlaba imali, iIMF, liselizweni ukuzocwayisisa ukuthi inhlelo zomnotho welizwe ziqhutshwa njani.
Inhlanganiso ye Afrocbarometer itshengisa ukuba kulabantu abayisilinganiso sabangamatshumi amathathu lanye ekhulwini, 34 percent bathi kabathembi amabandla aphikisayo.
Ukasukuwere ukhanya esehlule imizamo yabakade befuna ukumxotsha ngoba elosekelo lukamongameli Robert Mugabe.
Kuviki edluleyo umphathintambo wezemali, uMnu. Patrick Chinamasa, ubesemhlanganweni wenhlanganiso yeIMF leWorld Bank owenziwa kanye ngomnyaka.
Kulabanye abantu ababikwa besola umanyano wamabandla agoqela eleMDC-T, icele le MDC elikhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube leNational People's Party ekaNkosikazi Joice Mujuru.
Emkhosini owenzelwe emzini kaTsvangirayi, uNcube loTsvangirai batshengise ukuzisola ngesehlakalo sokuhlephuka kwebandla le MDC ngomnyaka ka 2005.
Lesi sivumelwano sesikufake sobala ukuba amabandla la womabili awasoze ancintisane kukhetho kodwa akukaziwa ukuthi amabandla la azasebenzelana njani.
Phambilini kokhetho luka 2013 ibandla le Zanu PF lethula uhlelo oluthiwa yi ZIMASSET olwalukhangelelwe ukuthi luzadala imisebenzi engaba yizigidi ezimbili-2million, kodwa ngemva kweminyaka emine lokhu kungela misebenzi ethe yadalwa, iqhubeka iphela.
Ezinye inhlanganiso ezilwela ilungelo lababalisi zithi inyathelo elithethwe nguhulumende kuzamela liguqulwe ngoba kalingasebenzi.
Kuke kwaba lokutshengisela endaweni ezitshiyeneyo zelizwe abasekeli bebandla le Zanu PF kumele kuxotshwe uNkosikazi Eunice Sandi Moyo loNkosikazi Sarah Mahoka.
Ngesikhathi ilizwe liphakathi kodubo lokusilela kwelami abahlala phandle kwelizwe baphathise kakhulu ngokuthumela imali ecine isiba yiyo emise umontho welizwe.
Ukwengezelela