I-COVID 19 ilokhe imemetheka, njalo umkhakha walo omutsha usabalala emazweni amanengi agoqela eleSouth Africa lele Zambia.
Umhlangano we extra ordinaty congress ubikwa wawulodlakela, ikakhulu olwaluqondiswe kuNkosazana Khuphe, owayehola i-MDC-T ngaphambilini kwalolukhetho, yena othi kwakuloqilibezela njalo ogcizelele ukuthi usexotshe uMnu. Mwonzora kulelibandla.
UDongozi ubikwa etshone ngemva kokuhlaselwa ngumkhuhlane we COVID 19, njalo uhulumende uxwayisa zonke intathelizindaba ezike zaba ndawonye loDongozi kumaviki amabili edluleyo eHarare, koBulawayo, leGweru ukuthi ziyehlolwa leligcikwane.
Inengi lithi ukuqhamuka kweCoronavirus kulibuyisele emuva kakhulu kulandela ukuvalwa kwelizwe ngeLockdown, ngenhloso yokwenqabela ukumemetheka kwaleligcikwane, kudale ukuthi inengi lilahlekelwe zinhlelo zokuziphilisa.
Ibandla leMDC Alliance lithi kulabantu abahlasele indlu yesiphathamandla salo koBulawayo uMnu. David Shambare ngoLwesihlanu ntambama, njalo udaba lolu sebelubikele amapholisa.
Ibandla lokholo lwesiKhristu eleGospel of Christ Church lithi linekeze izipho zokunanza ilanga lekhisimusi kwabaswelayo; abagoqela abagogekileyo, intandane, abangelandawo zokuhlala, labanye.
Inengi lithi umnyaka ka 2020 esesiwugqiba ubulukhuni kwezomnotho lakwezombusazwe njalo inguquko uhulumende athi useyilethile ayibonakali.
Kodwa abanye abagoqela abalwela ilungelo loluntu, amabandla ezombusazwe labathinteka kusehlakalo seGukurahundi bathi isivumelwano lesi asilandelwanga ngemfanelo ngoba kulokhu kulobandlululo lokukhethana ngemihlobo elizweni.
Isikolo lesi sikhangelelwe ukuthi siqheliswe sibe lemfundo yabadala eyomsebenzi wezandla.
Inhlelo eziqhutshwayo; zigoqela eziphathelane leCOVID 19, inkulumo zokuthi abantu beholiswe imali ye stimulus eyovuselela umnotho, lezinye
Ibandla leMDC Alliance lithi kufanele uhulumende engangeneli ekuqhutshweni kwenhlelo zamakhansili elizweni ngoba kuphazamisa imisebenzi yawo.
Umthelo lo uvezwe ngusibalukhulu walelidolobho uMnu. Christopher Dube othe izakhamizi zizabhadala imali yazo yomthelo isithe xaxa kusukela ngenyanga kaZibandlela elandelayo.
Abakhulume kulumbuthano babalisa osikhwicamfundo oMnu. Emeritus Ngwabi Bhebhe, General Rugeje, loSibusiso Moyo ababikwa besekhwapheni lakhe njalo abamncedisayo kuphenyo lwe thesis yakhe.
Lokhu kutsho ukuthi abantu asebabulawa ligcikwane leCOVID 19 selokhu laqhamukayo ekuqaleni kwawonalo umnyaka sebesedlula kancane amakhulu amathathu-310, kukanti selahlasela abedlula inkulungwane ezilitshumi 11, 522.
Inengi lithi akusiqiniso ukuthi inhlelo zikahulumende ezokuthuthukisa umnotho welizwe ezigoqela i Transitional Stabilization Program, ephela kuyonale inyanga ziyaphumela njengalokho okusanda ukugcizelelwa ngumphathintambo obona ngezokwethulwa kwembiko uNkosikazi Monica Mutsvangwa.
Umongameli Putin wayethe uzaqala amelele ukuthi ukunqoba kukaMnu. Biden, owebandla lama Democrats kugcizelelwe ngokusemthethweni engakamtshayeli ihlombe.
UMnu. Bhebhe, uthi uke wakhweza udaba lokumiswa kwakhe okwesikhatshana ukusebenza kulelibandla; i-suspension, emthethwandaba, njalo olwamanje ngelokuxotshwa kwakhe kuMDC-T.
Idale leSurpme Court lilahlele khatshana ngoLwesihlanu isicelo ebesivela edolobheni le Texas, esokuthi livume ukuthi impumela yokhetho emadolobheni amane lapho umongameli Trump anqotshwa ngowayencintisana laye uMnu. Joe Biden owebandla lama Democrats ayiqondanga ngoba aluqhutshwanga ngemfanelo.
Ugatsha lukahulumende olubona ngezempilakahle luthi sokubhubhe abesifazana abangamakhulu amathathu lamatshumi ayisikhombisa lasitshiyangalombili-378 kuwonalo umnyaka bebeletha, ngenxa yezizatho ezithile, ezigoqela ukopha.
Kunjalo nje, isimo ezibhedlela zikahulumende sibikwa silokhu sisibi ngenxa yokusilela kwabodokotela lokungavumelani kwabo lomqhatshi ngeholo kanye lendlela okumele besebenze ngayo, ngesikhathi inani labafuna ukwelatshwa kulezi indawo lisanda.
Ukwengezelela