I-IMF ithi kufanele eleZimbabwe liguqule imithetho yokusebenza elizweni eyamaLabor laws, ukwenzela ukuthi amafekithali avulwe njalo kuvuselelwe umnotho welizwe.
Nanzi indaba esilethulela zona ngeNsonto mhlaka 06 kuMpandula 2015, lilami uSithandekile Mhlanga:
Iqembu leli lizakuba lomhlangano lentathelizindaba ngoLwesinie emini lapho elizaveza khona elikufumeneyo ngembangela yokunqotshwa kwalo mahlayana.
Lokhu kwenzakala ngesikhathi inengi eZimbabwe likhumbula intathelizindaba uItai Dzamara obikwa wathunjwa ngabantu abangaziwayo kunyanga ezinhlanu ezedluleyo njalo kulokhu kungazakali ukuthi ungaphi.
Abenhlanganiso le bakhalaze ngokuthi kungani ikhansili yaleli dolobho isisephula isinqumo sokuthi ayisoze ixotshe abathengisa ngokungekho emthethweni ingakabaphi indawo zokuthengisela.
UMnu. Twine Phiri kanye lababedlala umdlalo wenguqu lomuyi uKhumalo abavela endaweni ezitshiyeneyo zelizwe bazabe bekhona ngoLwesine kubekwa umuyi.
I-Rand liwe kakhulu okwenyanga ezimbalwa ezedluleyo njalo ngoLwesibili ntambama idola elilodwa lintshintshwa libe ngamaRand phose alitshumi lane-R13.7
Izisebenzi zikahulumende sezivumelene ukuthi udaba lwabangatholanga iholo kulandela uhlelo lokususa abathola iholo bengekho emsebenzini kumele lusiwe kumqhatshi kuhlolisiwa udaba lunye ngalunye.
Abaphila ngokuthengisa koBulawayo laba bathi abasahathelwa impahla abazithengisayo ngamapholisa kamanisipala njengalokho obekusenzakala.
Idale leSenate lithi lilungiselela ukucubungula lumthetho wokulwela amalungelo ezisebenzi ezigunyulwa umsebenzi mahlayana, ngoLwesine.
Bathi okuthelela ulaka yikuthi amankampani lawo athola izigidigidi zamadola esebenzima labo bantu lamhlanje asebelahlelwa iganga.
EleMelika lithi injongo yalo ngeyokulwela amalungelo oluntu njalo kusobala ukuthi amalungelo kaMnu. Dzamara awananzwanga ngoba wayelelungelo lokukhankasela umbuso okhululekileyo eZimbabwe.
UMongameli Mugabe uthi ikhomishini yeNational Competitiveness Commission ezahlolisisa imithetho engabe incindezela osomabhizimusi, inengi lithi uhulumnde kaselamacebo amatsha angavuselela umnotho welizwe.
Umthethwandaba uvumile isicelo segqwetha likaMnu. Bronkhurst, uMnu. Muviringi, wasubeka umhlaka 28 ngenyanga ezayo ekaMpandula, njengelanga lokuthethwa kwalelicala.
UMnu. Tshuma wakhuthaza uhulumend ukuthi enze idolobho lakoBulawayo libe yi “Speical Economic Zone” ngenxa yokuvalwa kwamankampani, kanye lokuthi abantwana bezigabeni zeMatabeleland bethole indawo zokufunda emakolitshini aphezulu asezigabeni zabo.
Ababalisi abedlula inkulungwane ezintathu babikwa bengatholanga iholo labo likaNtulikazi ngoba babengekho lapho abasebenzela khona ngesikhathi umqhatshi eqhuba uhlelo lokudingisisa ngenani lezisebenzi zakhe, olwe audit.
UMnu. Bronkhorst, ubikwa wakhokhela ukuzingelwa kwalesi isilwane, esabulawa nguMnu Walter Palmar isizalwane seMelika.
Isinqumo somthethwandaba weSupreme Court sasingaqondiswanga kuwo wonke amankampani ngoba udaba lunye ngalunye lukhangelwa ngendlela etshiyeneyo.
Abathengisa ezitaladini kulelidolobho bazasebenzela endaweni ezintsha, okuzagcizelelwa yisinqumo esizaphuma emhlanganweni omkhulu we Full Council meeting ngeviki ezayo.
Umthethwandaba uthe bengakhululwa bazakhuthaza abanye babo ukuthi bengavumi ukususwa lapho abathengisela khona enzikini yedolobho besiya lapho ikhansili efuna bayethengisela khona ngokusemthethweni
Ukwengezelela