Lokhu uMudede ukutsho phambi kwedale lephalamende esitsho imbono yakhe elabomama abathile abagoqela omunye othi wacubungula ngokwenziwa ngamajekiseni lemithi ehlukeneyo.
UMongameli Mugabe Uphe UMnu. Jonathan Moyo Isikhundla Sikamphathintambo Wezemfundo.
Lumthandazo wehlula ukwenziwa kulandela ukudonselana okwabakhona phakathi kwabafundisi labezokholo
Lokhu kutshiye uMnu. Jonathan Moyo, obengumphathintambo wezokwethulwa kwemibiko esephethe ezemfundo yaphezulu, abelaso sesithathwa nguNkosikazi Prisca Mupfumira.
Ilizwe lisandathola uzibuse umuyi wasungula inkampani ye Nitram eyayilamabhizimusi amanengi ayephathisa ababengabalweli benkululeko abe Zipra.
Linhlanganiso ithi umumbu uthengiswa ngesilinganiso samasenti angamatshumi amahlanu ngesisindo sekilogram elilodwa okuyisilinganiso esikhulu kakhulu nxa kuqathaniswa lezinye izigaba ezifana le Mashonala.
Umphathintambo wezamabhizimusi amancane, uNkosikazi Sithembiso Nyoni uthi uhulumende kasoze axotshe abantu abathengisa ezitaladeni ngoba efuna ukuqala abadingele indawo zokuthengisela kuqala.
UMnu. Ibbo Mandaza ubuze lumbuzo emhlanganweni owenzelwe eNational Endowment of Democracy, eWashington DC, eMelika wokuhlaziya inkinga ezibhekane leZimbabwe
Lumhlangano wenziwe phansi kwesihloko esithi “The Challenges of Democratization and Economic Recovery in Zimbabwe”.
Esinye isizatho esibangele ukutshengisela lokhu yikuphuza kokumanyaniswa kwemithetho ephathelane lelungelo labo.
UDube uthi inhlawulo le ithwalisa nzima abanengi ngoba impilo ivele ilukhuni lezinsuku, esithi kuvele khona kuyikuthi abathola usizo lweMedical Aid ngoba abangelamisebenzi bevele bengatholi loloncedo.
Lokhu kubikwa kulandela ukuxexebuka kwamanye amalunga asuka legama lokuthi MDC.
Kodwa okusuke kwabaludaba egudwini emhlanganweni we AU yisinqumo esithethwe ngumthethwandaba wakwele South Africa sokuthi umongameli Omar Al Bashir wakwele Sudan kumele abotshwe.
Ephendula umbuzo wokuthi kanti vele abantu baphila ngani nxa umumo umbubi kangaka, uMasuku uthi izakhamizi ziyancedana ngokudla lapho eziyabe zithole okulutshwana.
Umthethwandaba wezokhetho owe Electoral Court wengeze wathi udaba lolu lodlakela luzamele luhlaziywe kabanzi ngensuku ezilandelayo ngemva kokhetho.
Umphathintambo wezamabhizimusi amancane, uNkosikazi Sithembiso Nyoni wazise ukuthi abathengisa ezitaladeni laba sebephiwe kuze kufike mhlaka 26 wayonalinyanga ukuthi basuke ezitaladeni.
Nxa ule dola lakudala eliyi $5 uyaphiwa ifive cents, kuthi i$10, $20 le $50 uyaphiwa i20 cents i$100 endala ikupha i40 cents njalo i$500 ikupha i$2.
Umphathintambo wezabelo, uMnu. Ignatius Chombo wethule umbiko wokuthi abathengisayo laba kumele basuke ezitaladeni uMvulo engakafiki ngoba bengekela bazaxotshwa ngamasotsha lamapholisa.
Embikweni wakhe, uMujuru ubuze ukuthi kungani engathoniswanga emthethwandaba nxa kuyikuthi amacala awetheswayo aliqiniso.
Lanxa uhulumende eseke wezenza inhlelo ezimbalwa zokucwayisisa abalamapulazi amakhulu labangawasebenzisiyo akukaze kuthathwe nyathelo.
Ukwengezelela