Umphathintambo wezemfundo uMnu Cain Mathema uthi uhulumende uzakhweza iholo lababalisi ukuze benelise ukuziphilisa ngalesisikhathi eleZimbabwe libhekane lomkhuhlane weCovid-19.
Kubhubhe abantu abangamatshumi ayisithupha, 60, ngeCovid-19 eZimbabwe ngoLwesithathu.
UMnu. Chiyangwa utshele iStudio 7 ukuthi ikhomithi le ilakho ukuthola imali efika esigidi esilamatshumi amane amadola eMelika 140 US dollars.
Kubhubhe abantu abalikhulu lasikhombisa, 107, ngeCovid-19 eZimbabwe ngoLwesibili.
Abalwela ilungelo loluntu bathi bakhathazekile ngengxabangxoza eqhubeka eSwaziland, ngesikhathi eleMelika selikhuthaze ukuthi kube lokuthula kulelolizwe ngemva kokubotshwa kwamalunga edale lephalamende amabili ngeSonto.
Inhlanganiso eziqhube loluphenyo zibalisa eye Rapid Poverty Income Consumption and Expenditure Survey, Zimbabwe National Statistics Agency, World Bank, leUNICEF njalo uhulumende ukhangelelwe ukuthi asebenzise impumela le ukuphathisa abaswelayo..
Owalwa kumpi yenkuleko njalo owayeyintathelizindaba uMnu. Saul Gwakuba Ndlovu obhubhe ngoLwesihlanu olwedluleyo ubekiwe ngoLwesine emathuneni eLady Stabaley Cemetery lapho abangane, izihlobo, iziphathamandla zikahulumende kanye lengcwethi kwezempilakahle ebezithe gwaqa.
Kubhubhe abantu abangamatshumi ayisithupha lambili, 62, ngeCovid-19 eZimbabwe ngoLwesithathu.
Abahlali bakoBulawayo bathi uhlupho lokudubuka kwezititshi ezithwala ingcekeza yezambuzi luyaqhubeka emalokitshini amanengi alelidolobho okuphazamisa abantu kwezempilakahle.
Izakhamizi zemaphandleni zithi ukuqiniswa kweziqondiso zikahulumende ezokwenqabela ukumemetheka kweCovid-19 sokuzitshiye zihlupheka ngamandla ngoba zingasenelisi ukufinyelela inhlelo zokuziphilisa.
Ababalisi bathi uhulumende kafezanga isithembiso asenzayo esokukhuphula iholo labo liyefika ku madola eMelika angamakhulu amahlanu lamatshumi amane 540 US-Dollars ngoba lengezelelwe ngengcosana kuphela kulinyanga
UMongameli Emmerson Mnangagwa useduduze umdeni kaMnu. Rabelani Choeni owayengumgcinisihlalo webandla lakhe leZanu PF eMatabeleland South, obhubhe ngoLwesihlanu olwedluleyo esemzini wakhe eMalusingani eBeitbridge West.
Lokhu kuvezwe yisikhulumeli seZANU PF uMnu. Simon Khaya Moyo embikweni awethule ngoMvulo lapho agcizelele ukuthi udaba olubhoda-bhoda enkundleni zokuxhumana ebulenjini oluthi isiphathamandla salelibandla uMnu. Patrick Chinamasa watsho la amazwi lungamanga.
USandra Nyaira ubhubhe kulandela ukuhlaselwa ngumkhuhlane weCOVID 19 eseleminyaka engamatshumi amane lasithupha-46. Wasebenzela amaphephandaba lemisakazo egoqela I Communitry Newspapers Group, Ziana, leThe Daily News lapho abangumhleli khona.
Izakhamizi zemaphandleni esabelweni seZansi yemaNdebeleni seziveze ukukhathazeka ngodlakela oluqhamuke kweleSouth Africa zisithi lokhu kuzadala ukuthi zibhekane lendlala ngoba ziphila ngokudla ezikuthunyezelwa eGoli
Umongameli Ramaphosa wayethe kulomhlobo wabantu owadala loludlakela, okwasolwa ngabanengi besithi kusobala ukuthi utsho amaZulu, abikwa esekela uMnu. Zuma ongumhlobo munye.
Lokhu kuphume emhlanganwen wekhomithi emqoka yalelibandla oweStanding Committee, osanda ukuqhutshwa, lapho okucutshungulwe okunye okuhluphayo elizweni okubalisa inkohlakalo, ukudilizelwa kwabantu izindlu, lokwephulwa kwelungelo loluntu.
EleZimbabwe lithi seliqinisa njalo ukukhulumisana lamanye amazwe ngohlelo lweKaza UniVisa oluzavumela amazwe angamatshumi ayisithupha lanhlanu -65 ukuthi angene kwele Zimbabwe leZambia santanto okwenyanga eyodwa.
Asenelisanga ukukhuluma lenkampani yeZUPCO ngaloludaba, ukuze sizwe kumbe ukwehliswa kwembadalo le kusemthethweni.
Embikweni owethulwe ngoLwesibili ntambama, inhlanganiso le iduduze labo abafelwe yizihlobo labangane, njalo yathi kufanele inkosi ye eSwatini uKing Mswati Wesithathu ijeziswe ngoba abantu bebetshengisela ngokuthula, kodwa bahlukuluzwa libutho lamapholisa.
Ukwengezelela