amalinks wokungena

Breaking News

Lingagenqulwa Njani Ibandla leZanu PF Eseligxile Impande Ezigabeni Zemaphandleni eMaNdebeleni?


File: Abalwa impi yenkululeko bese Gwanda, Matabeleland South
File: Abalwa impi yenkululeko bese Gwanda, Matabeleland South

Ibandla leli lisanda kunqoba kukhetho lwama by-elections eMatobo leInsiza. Kambe kuzaqhubekela phambili lokhu na kumbe aphikisayo azaligenqula kukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo?

Ibandla leZanu PF seligxile impande eMatabeleland lapho okwakuyindawo abantu ababevotela khona ibandla lePF Zapu lisakhokhelwa ngumuyi uJoshua Mqabuko Nyongolo Nkomo, kusukela ngomnyaka ka1980.

Ibandla leli lisanda kunqoba kukhetho lwama by-elections eMatobo leInsiza. Kambe kuzaqhubekela phambili lokhu na kumbe aphikisayo azaligenqula kukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo?

Okwenziwe libandla leZanu PF eMaNdebeleni kukhetho lwamakhansila olusanda kwenziwa esabelweni seMatabeleland South, selutshiye abanye abantu bebambe owangaphansi.

Okwamanje ibandla leZanu PF lizibambe esidukwini eMatabeleland South leMatabeleland North lapho elilamalunga edale lephalamende angamatshumi amabili – 21 phakathi kwezigaba ezingamatshumi amathathu lasitshiyangalombili – 38.

Libona ntuthu ibandla leli emadolobheni, okuvotelwa amabandla aphikisayo. Okwamanje, bayaqolotsha abakubandla elibusayo abathi basebenza kahle lozulu emaphandleni okwenza ukuthi abantu bebavotele.

UMnu. Believe Gaule, owake waba lilunga ledale leSenate ekubandla eliphikisayo, uthi umbuso uyasetshenzelwa. UGaule, osekubandla leZanu PF, uthi ibandla lakhe likhuthele ekukhangeni abantu ukuba belisekele.

UNkosikazi Cora Ndebele, olwela amalungelo oluntu, uthi amabandla aphikisayo ayayekethisa ngoba kawala maqembu okuwasekela akhanyayo.

UNkosikazi Patricia Tshabalala, isakhamuzi sakoBulawayo esilwela ilungelo oluntu, uthi umbhuqazwe weGukurahundi yiwo owenza ukuthi abantu emaphandleni eMatabeleland bevotele ibandla leZanu PF.

UMnu. Felix Mafa, ilunga lebandla leCitizens Coalition for Change, uthi ibandla lakhe alinqobi kangako emaphandleni ngoba ngesikhathi sokhetho ibandla elibusayo lisebenzisa udlakela, ukudla lemali ukuze baqhubeke besembusweni.

Lokhu kusekelwa nguMnu. Chilumbo Mudenda, ilunga lebandla leMthwakazi Republic Party, osesigabeni seBinga.

Okwamanje sekulungiselelwa ukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo kulabanye abantu abathi ibandla elibusayo lizaqhubekela phambili linqoba amanye emaphandleni uma aphikisayo engaguqulanga izenzo, ezingenza benqobe elibusayo.

XS
SM
MD
LG