Umfundisi Evan Mawarire owazakala ngomkhankaso othiwa #Thisflag uzakuba ekhona ekutshengiseleni lokhu loMnu. Patson Dzamara umfowebo kaMnu. Itai Dzamara owathunjwayo.
Esethula umbiko wakhe ophathelane lokusetshenziswa kwemali lendleko kahulumende kuluhlu lalonyaka, umphathintambo wezenotho, uMnu. Patrick Chinamasa utshele idale lephalamende ukuthi imali engenayo isiyehle kakhulu ngessilinganiso se 15 percent.
Okunye njalo okucunule izisebenzi zikahulumende yimbiko ethi kuzagunyulwa izsebenzi eziyinkulungwane ezingamatshumi amabili lanhlanu, 25 000.
UChinamasa wazise njalo ukuthi uhulumende wayekhangelele ukuthola imali engamadola angamabhiliyoni phose amabili kodwa kwatholakala engangamadola alibhiliyoni elilodwa, i$1.69 billion.
Izizalwane zeZimbabwe ezivunyelwa ukuvota ziphandle kwelizwe ngezisebenzela uhulumende zihlala emazweni kodwa uzulu mathupha kavunyelwa.
Kumnyaka wonalo uChinamasa wethula uluhlu lwendleko zikahulumende olulamadola angamabhiliyoni amane.
Amapholisa amisa ukutshengisela okwamaviki amabili esithi kawenelisi ukulondoloza ukuthula ngenxa yokdlakela oluqhamuka nxa kutshengiselwa.
Amapholisa la, akade ehlome kanzima ngemibhobho amanye elezinja, ahanqe amahofisi ebandla le Zapu koBulawayo axotsha abantu bonke abakade bephakathi ngodlame
Inengi lithi kaliyifuni imali le ngoba ingasoze isebenze phandle kwelizwe.
Lokhu kulandela ukuvezwa kwembiko ethi abesifazane abalwa impi yenkululeko, ikakhulu ababephansi kwevuyo le Zanla, abadlwengulwa ngabanye babo.
Inhlanganiso ye Consumer Council of Zimbabwe ithi umthetho obusenqabela uzulu ukuthi angene lempahla ethengwe phandle kwelizwe iStatutory Instrument 164 ubangele ukuthi intengo yokudla ikhwele elizweni.
Abesonto kamfundisi Walter Magaya bathi bazaqhubeka bekhonza kungakhathelekile ngokwethswa icala lokudlwengula intombazana yalinkonzo okwenziwa uMagaya.
Udaba olulesihloko esithi Ukuchaya Udokotela Mujuru leliphephandaba lithi kazange alwe impi kumbe ukuwisa indizamtshina okuthiwa wakwenza kodwa wayesebenzisa icansi ukuthi adinge izikhundla.
Omela isigaba seKuwadzana edale lephalamende, uMnu. Nelson Chamisa ngoLwesine wethule udaba lokutshaywa kwabantu abatshengiselayo ngamapholisa esithi loludaba kumele luhluzwe lidale.
Ekhuluma emhlanganweni ongenwe yizizalwane zeZimbabwe eWashington DC, uMawarire uthe lokhu kuveza sobala ukuthi uhulumende kaMongameli Mugabe ubusa ngodlame.
Okhokhela ugatsha lwezokubuthelela imali yama tollgates, uMnu. Moses Juma laye uvumile ukuthi kulezigidi zamadola ezanyamalalayo ngesikhathi kungakasetshenziswa ama computer.
Lanxa bekhona abakhonona ngesehlakalo lesi ukuhlolisisa okwenziwe yi Studio Seven kutshengisa ukuthi balutshwana ngoba inengi lisithi kumele amabandla aphikisayo wonke amanyane.
Inani lendlovu eZimbabwe libikwa lehle ngesilinganiso phose ingxenye ekhulwini-40% kusukela ngomnyaka ka 2001 kusiya ku 2014 esigabeni se Zambezi Valley.
Uthi izwi linka Nkulunkulu lamtshela ukuthi abantu sebedubekile njalo bafuna ukusuka ebunzimeni lobu wamupha lolo gcobo.
Amapholisa akwele South Africa abikwa ephinde njalo ukucitha ukubuthana obekwenziwe ngabatshengiselayo laba edolobheni le Musina.
Ukwengezelela