Esethula umbiko wakhe wokunanza iminyaka engamatshumi amane ilizwe selokhu lathola uzibuse, umongameli Mnangagwa uthe izijeziso zamasanctions ngezinye zembangela yokuwa komnotho welizwe.
Uhulumende wayethe abamabhizimusi amancinyane labo bazathola limali.
Umthethwandaba unqume ukuba amapholisa lamasotsha engatshayi kumbe ukuhlukuluza abantu lapho efuna ukuthi kulandelwe izibopho zokungaphumi ezindlini.
Uthe abazalokotha baphume ezindlini zabo okungelasizatho esibalulekileyo esesiphangingaphi bazawukhomba olotshwala ngoba amapholisa lamasotsha asezaqinisa izandla zabo ukuvimba abafuna ukuhambahamba mahlayana.
Izikolo lazo zavalwa phansi kweziqondiso sokwenqabela ukumemetheka kwegcikwane lecoronavirus.
Lokhu kwenzakala ngesikhathi eleZimbabwe lalo selihlaselwe ligcikwane leCoronavirus, njalo abantu bekhuthazwa ukugeza izandla ngamanzi lesepa ngesikhathi sonke.
Uhulumende uthi ngaloluhlelo, abantu kufanele bahlale ezindlini ukwenzela ukwenqabela ukumemetheka kwegcikwane leCoronavirus, eselihlasele abantu abalitshumi elizweni, labulala oyedwa.
Iziphathamandla zikahulumende ezigoqela ingcwethi kwezempilakahle kanye leTaskforce ebona ngokuphathelane legcikwane leCoronavirus bezithe gwaqa ngoMgqibelo kulesi isibhedlela.
Lokhu kuza ngemva kwembiko yokuthi abanye bebehlukuluzwa ngamapholisa endaweni ezehlukeneyo zelizwe, besetheswa umlandu wokuzulazula mahlayana, ngesikhathi inengi likhuthazwa ukuhlala ezindlini.
Isikhulumeli sikaMaKhupe uMnu Khaliphani Phugeni utshele iStudio 7 ukuthi lapho okuzaphela khona uhlelo lokuvalwa kwelizwe ngenjongo yokwenqabela ukumemetheka kweCoronavirus bazagcwala ilizwe lonke sebeqoqa kutsha ibandla alabo.
Uhulumende uthi abantu bazahlala ezindlini okwamalanga angamatshumi amabili lanye, njalo ngoLwesine bekulilanga lesine. Abaphumayo kufanele babe lobufakazi bokuthi benza okuqakathekileyo; njengokuya ezibhedlela, kumbe ukuyadinga ukudla ezitolo eziseduzane lemizi yabo.
Uhlelo lokuvimba ukuhambahamba kwabantu ngenjongo yokwenqabela ukumemetheka komkhuhlane weCoronavirus lubikwa lulakho ukungaphumeleli ngoba abantu betshona beminyezelana kundwendwe zokudinga impuphu.
Ngomnyaka odluleyo, uMnu. Chamisa uphikise isinqumo somthethwandaba ophezulu owe high court esagcizelela ukuthi ngempela akufanelanga akhokhele lelibandla.
Uhulumende uthi ilizwe selivunyelwa njalo ukusebenzisa limali kanye leyakwamanye amazwe emiswe ukusebenza ngoNhlangula nyakenye.
Inengi labasebenza kumankampani e tourism lithi selimisiwe umsebenzi njalo lizihlalele emizini yalo ngoba izethekeli zingasalugxobi elizweni ngenxa yeCoronavirus.
Ikhansili yakoBulawayo ithi abantu abahlala emalokitshini ekade evalelwe amanzi ngesikhathi kulungiswa isititshi seCriterion Water Treatment Plant sebezavulelwa amanzi okwesikhatshana kanye ngelanga.
EleZimbabwe belithumezela igazi kwele South Africa ukuthi lihlole igcikwane leli kwaze kwathi ngenyanga ka Lwezi ilizwe laqala ukuzihlolela lona lodwa.
Inhlanganiso yeZimbabwe National Statistical Agency ithi isisindo semali yelizwe siwe ngesilinganiso esedlula kancinyane amakhulu ayisithupha lamatshumi amane ekhulwini 640.16 percent, kunyanga edluleyo ekaNhlolanja liqathaniswa le 563.90 ngoZibandlela.
Amavoti eWashington, Idaho, le North Dakota abelokhu asabalwa ngoLwesibili ebusuku.
Igcikwane leli, elaqhamuka eChina, selisabalele emazweni emanengi labulala inkulungwane ezintathu lamakhulu amahlanu abantu-3, 500 lahlasela abedlula kancane inkulungwane ezilikhulu-106, 000 emhlabeni jikelele.
Ukwengezelela