amalinks wokungena

Breaking News

Luqhubekela Phambili Uhlelo Lwe Indigenization


Bulawayo central business district
Bulawayo central business district
Isimibili iminyaka ele Zimbabwe lethule umthetho wokwabela uzulu isilinganiso esingamatshumi amahlanu lanye – 51% samashares amankampani emazweni, owe Indigenization.

Akhona amankampani aselandele iziqondiso zomthetho lo kanye lokubumba izikwama zamaCommunity Share Ownership Trusts. Loba kunjalo, uMongameli Robert Mugabe labe Zanu PF lokhu bekhonona besithi umnotho welizwe lokhe usezandleni zabamhlophe.

Abayisola uhlelo lweIndigenization bathi lunyampisa inhliziyo zabafuna ukusungula amabhizimusi eZimbabwe.

Ngomnyaka ka 2000, ibandla le Zanu-PF lathathela abamhlophe umhlabathi kulandela ukhetho lweReferendum lwesisekelo sombuso welizwe olwalukhangelelwe ukuthi lwenze ibandla leli lixghile embusweni. Inengi labantu elathola amaphulazi ngabalandeli beZanu PF ababengazi ukulima amasimu amakhulu.

Abalimi abamhlophe abedlula inkulungwane ezine – 4,000 balahlekelwa ngamaphulazi, okutsho ukuba sebeleminyaka elitshumi lambili bengenelisi ukulima. Lokhu sokwehlise kakhulu isivuno selizwe.

Loba kunjalo, iZanu-PF isiqhuba olunye njalo uhlelo oluphose lufane lolomhlabathi.

Uhlelo lolu kalujabulelwa ngamabandla eMovement for Democratic Change womabili abusa le Zanu-PF alusolayo esithi lwenziwa ngendlela engaqondanga.

Amabandla la athi iZanu-PF iqhuba lolu hlelo ngenhloso yokudinga ukuvotelwa nguzulu kukhetho oluzayo ikakhulu emadolobheni lapho eyakha phansi ngokhetho luka 2008.
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:21 0:00
Lapho esitholakala khona

Ugatsha lwezokuthuthukisa umnotho welizwe lalo luthi uhlelo lolu lubisela muva ilizwe elidinga ukuthi osomabhizimisi bemazweni basungule amanye kulo.

Amankampani la asevule izikhwama zama community share ownership schemes kanye lokwabela amashares izisebenzi kulokuthi enike uzulu amashares la.

Izikhwama lezi sezilezigidi ezedlula amatshumi amane amadollar eMelika - $40million esezandleni ze empowerment and economic indegenization board logatsha lokuthuthukisa inotho kazulu.

Akukakhanyi sobala ukuthi abantu makhaza bazakwenelisa ukuthenga amashares kumankampani emazweni asebenzela kwele Zimbabwe.
XS
SM
MD
LG