Uthi okwenza udaba lwakhona lubelusizi yikuthi lalapho abakhona eSouth Africa sekusibanzima lakho inyengo yempahla ezitolo siqansa kulandela ukukhwela kwentengo yamafutha ezimota.
Umkokheli wenhlanganiso elwela ilungelo labesifazane eyeWomen of Zimbabwe Arise, uNkosazana Magodonga Mahlangu, utshele iStudio 7 ukuthi intengo yempahla isikhuphuka okungapheliyo ezitolo.
UMongameli Emmerson Mnangagwa kuviki edluleyo uvumile ukuthi kuyakhulunyiswana kodwa kazange achache.
EChipinge kubikwa kutshaywe owayencintisa kukhetho efuna ukuba lilunga ledale lephalamende, uMnu.Edson Muchape
Inengi lalaba abantu lithi alilathemba elokuthi ibandla leZANU PF lingavuselela umnotho welizwe njalo lalisithi mhlawumbe kungabalenguquko ilizwe lingakhokhelwa ngelinye ibandla.
Kodwa uthi ngenxa yokuthi abanengi sebelabantwana abazalelwe emazweni kwenza kubenzima ukuthi abanjalo bacabange ukuphindlea ekhaya.
Inengi lezizalwane zeZimbabwe ezihlala eBhilithane zithi azisuthiseki ngempumela yokhetho kodwa sezifisa ukuthi kusetshenzwe lohulumende omutsha.
Njengoba izikolo zisiyavulwa kubikwa kulemali yohlobo lwama bond enenganyana ebhodabhodayo okwengenza isisindo sohlobo lwemali le sine nganeno.
Umanyano we People’s Rainbow Coalition okhokhelwa nguNkosikazi Joice Mujuru wawucatshangelwa ngabanye ukuthi ungathwalisanzima ibandla elibusayo ngoba uMujuru wayengowebandla le Zanu PF okwakungamenza abekwazi ukuthi lelibandla likhankasa njani.
UMahomva uthi lanxa abantu bekhangelele icabinet elabantu abavela kwamanaye amabandla lokhu kuzakubanzima ukuthi uMnangagwa akwenze.
UNcube uthi igqwetha ebelimela uMnu. Chamisa belikhaliphile kodwa indaba yobufakazi yiyo ekhanya izahlupha.
Inengi lezakhamizi e Zansi yemaNdebeleni lisemnyameni ngalokho okwenzakalayo e Harare.
Omela isigaba seBinga South, uMnu. Joel Gabhuza wakhethwa ngumuyi uMnu. Morgan Tsvangirai ukuba ngumphathintambo, okwaba ngokwakuqala ovela eBinga.
Lokhu kulandela amazwi kaChamisa awethulele intathelizindaba ngoMvulo eHarare awokuthi abalandeli bakhe bazathatha amanyathelo nxa umthethwandaba ungaphuma lesingqumo abangasithakazeleliyo
UMnangagwa uyaphikisa ubufakazi obuthiwa bukhona nguMnu. Chamisa athi inombolo azihambi kahle ezasetshenziswa yiZEC.
Uthi uChamisa uzakuba elokhu ekhokhela ngemva kwe congress ngoba elosekelo olukhulu kakhulu ngokwenelisa ukungena emakhaya lokusekelwa ngabasakhulayo.
UMathe – Thebe uthi yena kazange athembise uzulu izithembiso ezingafezekiyo ezifana lokulungisela abantu amabholoho lalaph okuyabe kungelamfula
Amagqwetha kaMongameli Mnangagwa athi abukho lobu bufakazi njalo okunengi abafuna ukukusebenzisa emthethwandaba bakuthatha enkundleni zokuxhumana ebulenjini.
UDlamini uthi inengi elihlala phandle kwelizwe lisele lidanile ngenxa yempumela yokhetho ababecabangela ukuthi izaletha uhulumende omutsha.
Usomabhzimusi wako Bulawayo, uMnu. Matson Hlalo uthi inengi elivela phetsheya lokhu lithola kunzima ukusungula amabhzimusi elizweni.
Ukwengezelela