Kuviki edluleyo inkokheli yalinhlanganiso ithunyelwe incwadi zokubethusela kunye lenhlamvu zombhobho.
UTshabangu uthi okwenzakalayo yikho ababekubalekela kubandla leZanu PF besithi kuMDC akukho kodwa sokukhona.
UMnu. Nicholas Dube okubhizimusi lokwemba uthi ukhangelele umthetho oqotho ozaqeda ingxabangxoza ekuleli bhizimusi.
Kodwa abanye bathi ingxabano ekhona ibangelwa yikufuthelana okuvele kukhona elizweni okukuswelakala kwemisebenzi lokuqonga kwentengo ezitolo.
Izizalwane zeZimbabwe ezihlala eBhilitani ezaphatheka kuhlelo lokutshengisela edolobheni leLondon ngeviki edluleyo zithi izihlobo zazo ekhaya sezisethuselwa ngabasekeli beZanu PF njalo sezihlalela evalweni.
Kodwa amapholisa aphange abopha abanye babo abangafika amatshumi amathathu okubalisa obekhokhela ukutshengisela lokhu, uMnu. Josphat Mzaca Ngulebu lanxa wayelobele amapholisa incwadi yokucela imvumo yokutshengisela.
Kodwa amatitshala athe asiya emabhanga athola dolololo, iholo alikhwelanga osekutshiye udaba lokutshengisela solusobala.
Uthi vele uhulumende kala mpendulo kudaba lwemisebenzi, lentengo eqansayo iholo lona limi ndawonye.
Uzulu uzibukelele nje okulixuku okuncane kwabasekeli bebandla leli abazulazule okwemizuzwana andubana umbuthano wabo ucithekile ukutshengisela sokufadalele lanxa uzulu jikelele ekhala ngokuqonga kwentengo ezitolo osekutshiye abanengi bengabayanga.
UFuzwayo uthi konke kwakuhamba kahle amakhiwa ekwazi ukuphatha umnotho welizwe.
Uthi ngabe abantu abahloniphekayo abadala abafna labo Kenneth Kaunda wele Zambia lo Gracia Machelle we Mozambique bahlale phansi loMnangagwa lo Chamisa.
Uthi kungaba kukhona ukuxabana kodwa ithuba selikhona ukuthi kuqalwe katsha ukuze kuyiwe phambili.
Kwamanye ama ward kubikwa ontanga sebebhadalisa ukukha amanzi esikotsho.
Lokhu kwenzakala ngemva kokwehla kancane kulandela ukumiswa kokusetshenziswa kwemali yakwamanye amazwe phansi kwexakela lomthetho, Istatutory Instrument.
Ibandla leMDC lithi ukufakwa kulesi sikhundla okwenzakeleyo kutshengisa sobala ukuthi uhulumende kazimiselanga ukubandulula indlela okuqutshwa ngayo elizweni.
UMoyo uthi uzaphenduka ekhaya komunye umnyaka kodwa kaboni abantwa bakhe bebuyela ngoba bekhulele kwele Bhilitane.
Uhulumende uthi lokhu kuyisibonelo sokuthi umnotho usuvuselelwa. Kodwa ezitolo intengo iqhubeka iqansa.
UMangudya ulandule imbiko ethi kuleziphathamandla zebhanga le Reserve ezithenga zithengisa idola leMelika ezitaladeni
UMnu. Ambrose Sibindi uthi umumo usuzafana lowomnyaka ka 2008 lapho okuzaswelakala impahla ezitolo.
Kubikwa kukhulunywe indaba ezimbalwa ezibalisa ukuqatshwa kwabantu besigaba seMatabaleland abahlala bekhala ngokuthathelwa imisebenzi ngabavela kwezinye izigaba.
Ukwengezelela