Ele Bhilitane livuselele umkhankaso walo wokubuyisela izizalwane ze Zimbabwe kumaviki ambalwa asanda kwedlula kwabanjwa abantu abambalwa okuthiwa babuyiselwe ekhaya abanye abaleminyaka edlula itshumi behlala kulelo lizwe.
Akuzange kukhulunywe ngocuku lwamasotsaha lamapholisa kumbe khona ukusola okwakayenzakala ngenyanga edluleyo.
Labo abathandana belezikhundla ezitshiyeneyo kumele batshiye umsebenzi kumbe behlukane ngalumthetho, wona owethulwa ngomnyaka ka 1986 kodwa awusalandelwanga.
Amapholisa abikwa enqabe ukupha imvumo ibandla leMDC ukuthi lifole ezitaladeni ze Harare ngoLwesine ngesikhathi kukhunjulwa umuyi uMnu. Morgan Tsvangirai owabhubha ngaloneli ilanga nyakenye eseleminya engamatshumi ayisithupha lanhlanu-65.
Uhulumende ubikwa ephakathi kwemizamo yokusungula inkulumo lezizalwane ze Zimbabwe ezihlala phandle kwelizwe ukuze ziphathise ekuvuseleleni umnotho welizwe.
Kwabotshwa amalunga alitshumi lambili akhululwa ngemva kokuhlawula imali yesibambiso eyebail, njalo uMnu. Amos Chibaya ukhululwe ekucineni ngoLwesibili.
Abahlala emalokitshini ko Bulawayo yibo abathwelenzima ngoba izitolo ezinengi sezehluleke ukuvulwa njalo ngemva kokugqekezwa ezinye zatshiswa.
Embikweni ewethule ngoMvulo, iSADC isole inhlanganiso ezizimeleyo isithi yizo ezisebenzelana lezitha zeZimbabwe ekuphehleni ukungahlaliseki.
Abanye amatitshala bathi inhlangaiso zabo zithengisile ngoba bekumele baqinise amakhanda njengokwenziwa ngabodokotela kumaviki ambalwa asanda kwedlula.
Umanyano we SADC uke wangenela kudaba lwe Zimbabwe ngomnyaka ka 2008 okwabangela ukuthi kubunjwe uhulumende womanyano.
Okumele kube nguye ozaphatha isikhundla sikamongameli nguMnu. Mohadi laye obikwa egijinyiselwe kwele South Africa ukuyakwelatshwa umkhuhlane ongaziwayo. UMohadi ubikwa elakho ukuphenduka elizweni ngoLwesihlanu umongameli Mnangagwa engakasuki elizweni.
Abanye bathi lokhu kufana lakudala ngesikhathi sombuso kaMnu. Ian Douglas Smith owaya emhlanganweni wokukhulumisana ngokwakusenzakala eZimbabwe-Rhodesia lapho ahlangana khona loBishop Abel Muzorewa labanye ababengasela mandla okubisela muva impi yenkululelo.
UTrump ukhulume lokhu esethula umbiko wesimo sesizwe, iState of The Union, phambi kwamadale omabili awe congress izolo.
Umongameli Trump uqale umbiko wakhe ngokukhuthaza ukubambana lokusebenzelana kwamabandla ezombusazwe esithi ukubambana yiyo insika yesizwe seMelika.
Amazwe angentshonalanga amanengi afana lele Bhilitane le France ayethembise ukuthi azaphathisa ele Zimbabwe ngemali lokunye ngemva kokhetho.
Abacebisi laba babalisa osomabhizimusi abagoqela uNkosikazi Devine Ndlukula izikhwicamfuno ezigoqela uDr. Kuzvinetsa Nzvimbo kunye labezokholo ababalisa uDr. Kenneth Mtata okokhela umanyano wezokholo owe ZCC.
Ngemva kokutshengisela lokhu kwabotshwa inkokheli yebandla leMDC leyenhlanganiso ezizimeleyo lozulu mathupha.
Inhlanganiso elwela ilungelo likazulu, eye Consumer Council of Zimbabwe, isithi imuli elabantu abahlanu isifuna ukondliwa ngemali engamadola angamakhulu ayisitshiyagolumbili, $800 ngenyanga.
Okwengezelele udubo lwentengo yikuthi izitolo ezinengi emalokitshini zagqekezwa ngabantu ababetshengisela.
UMnangangwa uzakuba ese Murehwa Centre eMashonaland East ngoMgqibelo
Ukwengezelela