Inengi lithi uhlupho lokusilela kwemali lulokhu lubhahile lanxa uhulumende esanda ukwethula imali entsha ebalisa i-$5 le $2 yephepha, kanye le $2 yamatshe eyama bond notes.
Ikhansili yakoBulawayo ikhangelelwe ukusungula ngoMvulo uhlelo lwayo lokwengezelela amahola okucitshwa kwamanzi ngeviki kulelidolobho esuka ku 72 esiya ku 96 ngenxa yokusilela kwawo emadamu.
Owayengusodolobho we New York eMelika uMnu. Michael Bloomberg oyisinothi, ibillionaire, uphumele egcekeni ngokusemthethweni ngeSonto ukuthi uzancintisa kukhetho lokudinga umongameli ngomnyaka ozayo.
Ikhansili yakoBulawayo ithi ilakho ukumisa ukusebenza kwedamu leUmzingwane nge decommissioning ngeviki ezayo ngoba isilinganiso samanzi esikulo sesiphansi kakhulu ngesikhathi amahola okucitshwa kwamanzi ngeviki kulelidolobho esengezelelwe esuka ku 72 esiya ku 96 kusukela ngoMvulo ngeviki ezayo.
ukuqonga kwentengo yamafutha ezimota awephethulo kanye leyempahla ezitolo kulokhu kuqhubeka, ngesikhathi imiholo ingakhutshulwa njalo abanye bengatholi imisebenzi yokuthi baziphilise.
Umkhokheli webandla leMDC uMnu. Nelson Chamisa uthi wenqatshelwe ngamapholisa ukwethula umbiko wakhe oqondane lesimo sezombusazwe lesezomnotho elizweni, oweHope of the Nation Address eAfrica Unity Square eHarare ngoLwesithathu.
Omunye wamagqwetha amela uMnu. Ndiweni, uMnu. Dumisani Dube, uthi basalungisa amaphepha okukhweza emthethwandaba ngoLwesine kumbe ngoLwesihlanu kuyonale iviki.
Umhlangano lo, usungulwa ngoMvulo ugqitshwe ngoLwesibili, njalo ukhangelelwe ukucubungula indlela zokuthuthukisa inhlelo phakathi kwamazwe eAfrica leleUnited Arab Emirates.
Induna zeMatabeleland zibikwa zisithi sezikhuphe uMnu. Ndiweni esikhundleni ngoba engayisilo izibulo okwakufanele lithathe isikhundla sikayise umuyi uChief Khayisa Ndiweni.
Abanye bathi ibandla leMDC liyekele ngabomu ukuya edale lephalamende, ngoba lisithi alinanzi njengomkhokheli welizwe umongameli Emmerson Mnangagwa, yena obekhona kusethulwa I budget.
Inengi lithi lanxa uluhlu lokusetshenziswa kwemali olwe budget, olwethulwe ngumphathintambo kahulumende obona ngenhlelo zemali uMnu. Mthuli Ncube ngoLwesine lulokunye okuncomekayo, uhulumende kasoze ayithole lula imali yokufeza inhlelo azithembisileyo.
I-ARTUZ ithi kufanele uhulumende alalele izikhalazo zabo ngoba uhlupho lolu lungabe lubhahile lakwezinye izikolo zelizweni jikelele.
UMnu. Chamisa uthi ubonga amanye amazwe ngokuphathisa eleZimbabwe ngoba abantu bengafa ngenxa yendlala, ikakhulu emaphandleni
Ibhanga leRBZ lethule imali yesilinganiso se $2 dollars, $5 dollars, le $2 dollars yamatshe ezasetshenziswa ndawonye leyama bond notes, evele ikhona, ngenjongo yokuqeda ukusilela kwemali.
UMnu. Bekezela Maduma Fuzwayo, olwela ilungelo loluntu uthi lanxa imali le engayibonganga eGwanda, bayimelele ngabomvu. Kodwa uthi mhlawumbe abanye abasoze bayibuyisele emabhanga limali ngenxa yezizathu ezinengi.
Abasekeli babaphathintambo bengatsha ezehlukeneyo abafungisiweyo njalo izolo babalisa uNkosikazi Marian Chombo, laboMnumzana Dingumuzi Phuthi, David Musabayana, Tinoda Machakaire, Clemence Chiduwa, lo Raymore Machingura.
Ukwengezelela