Inengi lithi impilo ilokhu isibalukhuni ngamandla, kulandela inhlelo zikahulumende ezigoqela ukukhuphuka kwentengo yamafutha ezimota, ukucitshwa kwamagetsi mahlayana, ukuswelakala kwemali lemisebenzi, lokunye okunengi-nengi
Omunye wamagwetha kaNdiweni, uMnu. Dumisani Dube uveze ukuba imota ka Ndiweni, ebitshayelwa yisihlobo sakhe, ihlasele yabhidlizwe ngabantu abangaziwayo.
Umgcinisihlalo weBulawayo United Residents Association uMnu. Winos Dube, uthi kufanele abantu behlale phansi bebonisane ngamacebo okulungisa umnotho welizwe
Ibandla leli lithi iziphathamandla zalo ezibotshwe izolo koBulawayo, zilokhu zivalelwe esitokisini kulelidolobho njalo zikhangelelwe ukumiswa phambi komthethwandaba ngoMvulo.
Ngesikhathi ibandla leMDC lisithi seligqibe amalungiselelo alo awokutshengisela ngoLwesihlanu, umongameli Emmerson Mnangagwa usekhuthaze amabandla ezombusazwe ukuthi akhulumisane laye ngokuthula ngendlela yokulungisa okuhluphayo elizweni kulokubangela udlakela.
Umongameli Mnangagwa uncome ibutho lesizwe ngokuphathisa ukulondoloza ukuthula emazweni abalisa eleEthiopia, Lesotho, Somalia, South Sudan, kanye labasesigodlweni somanyano we United Nations.
Ibandla leMDC lithi lizabeka omabonakude emigwaqweni, abazahlola ukuthi kutshengiselwa ngemfanelo kungeladlakela ngoLwesihlanu oluzayo njalo iziphathamandla zalelibandla zizaphuma ngobunengi bazo zihlola ukuthi abantu bafola ngokuthula.
Uthi wahamba komsitheli wayakhuluma ngodoba lolu bamtshela ukuthi kulobunzima lokuthi kuphongukuphiwa umuntu nje ngoba kulokwesabela ukuthi kungathola abanye abantu abalenjongo ezingangalunganga.
Uhulumende uthi uzabe ebhadala ingxenye yesikwelede alaso kuESKOM viki zonke, njalo uxoxisana lenkampani ye Hydro Cahorra Bassa eyeMozambique ukuze athole usizo olufanayo.
Uzulu wemaphandleni eMatopo uthi uhlaselwe yindlala embi njalo uthi usizo lokudla osolucelwe nguhulumende emazweni omhlaba ngabe luyaphuthuma lumfinyelele.
UMnu. Vumani Ndlovu, isiphathamandla senhlanganiso yeRural Communities Empowerment Trust uthi ngempela indlala ibhahile, ikakhulu emaphandleni.
Abamela izihambi labo bathi ukukhwezwa kwalu umthelo kuzakwenza ukuhamba elizweni kube nzima ngesikhathi sekhefu lamaqhawe njalo kuvele kuzalandelwa yikukhwezwa kwentengo yempahla lento yonke elizweni.
Ama wovoni la asegcwele ilizwe lonke.
UMnu.Busisa Moyo, ingcwethi ecubungula ezomnotho welizwe njalo engusomabhizimusi aphinde njalo abe ngomunye wabacebisi bakaMongameli Emmerson Mnangagwa kwezenotho.
Lokhu kwenzakala abasakhulayo abakubandla leZANU PF besithi basaqoqa olunye njalo uluhlu lwamabizo eziphathamandla zikahulumende ezilenkohlakalo, oluzaphiwa ikhomishini ebona ngaloludaba eyeZimbabwe Anti-Corruption Commission.
Abaculi beZimbabwe abahlala kweleSouth Africa baqhube umcimbi omkhulu eBerea Park eJohannesburg ngeSonto bekhumbula imisebenzi yeqhawe lesizwe uMnu. Joshua Mqabuko Nkomo.
EleZimbabwe leleNamibia ngoLwesine lisayinelane izivumelwano zokuthuthukisa umnotho wamazwe womabili kwezemfundo, ezokwethulwa kwembiko, ezamabhizimusi, kanye lezokuthengiselana.
Udubo lokusilela kwamandla amagetsi emaphandleni lubikwa lubhahile njalo soluphazamise inhlelo ezinengi ezasungulwa nge Rural Electrification Program, ikakhulu ezibhedlela, ezikolo, kanye lemavinkilini.
Abahlali bakoBulawayo bathe gwaqa ngoMvulo ntambama eLarge City Hall emhlanganweni obulendikimba ethi “Save Bulawayo Campaign” banquma ukuthi okhansila balelidolobho baxotshwe kusalindelwe ukhetho olutsha.
Ukwengezelela