Lokhu kwenzkala lanxa uhulumende elokhu engakasusi umthetho owenqabela ukuthengwa kwenye impahla phandle kwelizwe.
UMnu. Japhet Moyo, unobhala jikelele weZCTU, uthi bazakwenza lokhu loba amapholisa ebacebise ukuthi akuvunyelwa ukwenza imihlangano elizweni ngenxa yomkhuhlane wesihudo.
Intsha yebandla le Zanu PF ithi kumele abaphatheke kumkambo wensitha, oweblack Market, othengisa imali, babotshwe njalo bajeziswe ukwenqabela ukukhwela mahlayana kwentengo yempahla ezitolo.
Amanye amabandla aphikisayo lezinye inhlanganiso lazo zithi zizaphatheka ekutshengiseleni lokhu.
Umka muyi, uElizabeth Tsvangirai, obikwa ephakathi kokudonselana impahla kamuyi lemuli ka Tsvangirai ubikwa ubengekho emngcwabeni lo.
Umphathithambo wezemali, uMnu. Mthuli Ncube esethula uhlelo lwe TSP wazise ukuthi kuzamele kugunyulwe izisebenzi ezizagunyulwa zizahlonyiswa ngolwazi lokuzisungulela amabhizimusi azo
Kodwa akucacanga ukuthi inkulumo lezi ngezokuthi basebenzelane njani.
UNdlovu uthi uyake avakatshele ekhayo kodwa umumo wakhona usuwubona usehlukile kulesikhathi esahlala khona.
Uzulu uthi ilizwe likhanya selibuyela esimeni elike laba kiso ngomnyaka ka2008 lapho umnotho obhidlike khona waba zimvuthu, uhulumende wacina esesula idollar leZimbabwe sokusetshenziswa eleMelika lemali yakwamanye amazwe.
Kodwa banengi abasola inyathelo leli besithi nxa ubulemali engamadola eMelika asezaguqulwa abe ngama bond, isisindo sawo esiqhubeka sisehla kusukela isikhathi umuntu afaka ngaso imali le.
Kade kulamahlandla atshiyeneyo lapho kade kuphiwa izicoco kusiya ngokuthi okhethiweyo wavotelwa ngabantu abangaki ebulenjini.
Kusukela ekuqaleni komnyaka intengo yempahla ibikhwela mihla ngemihla osekubangele ukuthi enye impahla ingasatholakali ezitolo.
Usomlomo wedale lephalamende, uMnu. Jacob Mudenda utshele iphephandaba le The Herald ukuthi abaphathitambo abazehluleka ukuphuma lama bill la bazabizwa ukuthi bayechasisela idale lephalamende ukuthi bayehlulwa yini.
"Engibona ngani uhulumende kaMnangagwa uzama ukumthulisa. Kufana lokuthi umntwana omtshaye ngoswazi umbone elokhu ekhala ube usumthulisa ngesiwiji."
UNkosazana Tafadzwa Primrose Jaricha weMutare nguye othethe isicoco kulumkhosi.
Njengesibonelo ele Zambia kubikwa lilokuthathelwa igceke lendizamtshina ngenxa yesikwelede sakwele China.
Intathelizindaba, uMnu. Zenzele Ndebele uthi ulokhe ethola imbiko emethuselayo phambilini kokwethulwa komfanekiso kamabonakude, idocumentary, emayelana lombhuqazwe we Gukurahundi.
Abanye abaphathintambo ababekuhulumende kaMugabe abake babotshwa babalisa uMnu. Ignatius Chombo, uMnu. Sauel Undenge kunye labanye.
UMnangagwa wethule lamazwi ngeSonto edolobheni le New York lapho ahlangane lezizalwane zeZimbabwe phambilini komhlangano we United Nations General Assembly.
Umanisipala wethule umbiko othi kuzaba lokuvalwa kwempompi zamanzi kathathu ngeviki.
Ukwengezelela