Amaqembu la yiwo akhokhelayo engalaneni yemiklomelo, esigabeni se Southern Region Division One Soccer League ngakhoke alwisa ukungena esigabeni saphezulu ese Premier Soccer League ngomnyaka ozayo.
Ikhomishini ebona ngokulwisana lenkohlakalo, eye Zimbabwe Anti-Corruption Commission (ZACC) ithi isilobelane izivumelwane lengatsha zikahulumende ezithile ezigoqela I Reserve Bank of Zimbabwe, leZimbabwe Revenue Authority (ZIMRA) ukuphathisana kulumsebenzi.
Ngakwelinye icele intengo yokudla ezitolo iqhubeka iqonga mihla ngemihla zona iziphala sezibethwa ngumoya ngoba isivuno salonyaka besivele siyingcosana.
Embikweni owethulwe izolo ntambama, usibalukhulu webhanga le Reserve Bank, uMnu. John Mangudya uthe lelibahnga lizajezisa abazakwephula imigoqo emitsha, kanye labahuquluza imali, obesekubhahile kulumsebenzi.
Ibhanga elikhulu leReserve Bank of Zimbabwe selihlehlele emuva kusinqumo salo sokumisa inhlelo ze cash-in-cash-out-cash-back, lisithi solungaqhubeka kodwa kungasetshenziswa imali edlula amadola alikhulu- 100 dollars ngasikhathi sinye.
UMnu. Albert Mhlanga, ongusomabhizimusi njalo eyisiphathamandla sebandla leMDC utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi inyathelo le RBZ lizabangela ukumemetheka kokuswelakal kwemali yokusebenzisa okuvele kubhahile elizweni
Inengi labantu alisebenzi ngenxa yokubhidlika komnotho welizwe, njalo labo abasebenzayo bathi abenelisi ukuthenga okumqoka okweneleyo, okufana lokudla, izembatho, kanye lokubhadala indleko ezinengi.
Umongameli Emmerson Mnangagwa, obesemhlanganweni omkhulu weUnited Nations General Assembly eNew York, uqhube eminye imbuthano labosomabhizimusi lenkokheli yamanye amazwe, ebahuga ukuthi basebenzelane leleZimbabwe ukwenzela ukuthuthukisa umnotho welizwe.
Umongameli Emmerson Mnangagwa uthembise abatshali bezimali bakwamamanye amazwe ngoLwesibili ukuthi uzabapha umhlabathi bengaletha amabhizimusi abo eZimbabwe ukuzoxhasa uhulumende kunhlelo zokuvuselela ezempilakahle
Izizalwane zezimbabwe ezihlala emelika zithi zikhathazekile ngokwesulwa komhlangano eNew York ngeSonto ekuseni lapho ebezikhangelele ukuxoxisana lomongameli Emmerson Mnangagwa, zimbuzisisa ngemizamo ayenzayo ukulungisa umnotho welizwe kanye lamalungiselelo okuthi zivote ngohlelo lwediaspora vote.
Umsekeli kamgcinisihlalo wenhlanganiso yeBulawayo Progressive Residents Association uNkosikazi Patricia Tshabalala uthi belokhu bezama ukukhulumisana lekhansili yalelidolobho ukuthi ivule amakilinika ayo ilanga lonke kanye lebusuku kulokuvala masinya.
I-ZHDA ithi izaqhubeka ngokutshengisela kwayo ilwela iholo elithe xaxa, ngakho kufanele amalunga ayo azihlalele ezindlini uhulumende esaxazulula udaba lwama allowances abo, abafuna lifike kusilinganiso se interbank rate.
Umphathintambo obona ngezemali uMnu. Mthuli Ncube uthi uhulumende uzaqhubeka ebhadalisa abantu umthelo wemali eyisilinganiso sokubili ekhulwini; i-two percent, ngoba wasungulwa ngokusemthethweni kulandelwa umthetho we Finance Act ka 2019.
Lokhu kuvezwe ngumphathintambo kahulumende obona ngezomvikela uMnu. Owen Ncube, emhlanganweni lentathelizindaba ngoLwesibili.
Ukukhalala umsebenzi kwabodokotela bekhonona phezu kokuthunjwa komkhokheli wabo uMnu Peter Magombeyi kuyaqhubeka namuhla.
Bekuthe gwaqa abantu besigabeni seMashonaland West abakade becula bekhumbula iqhawe labo, lanxa bebengabanengi njengalokho obekucatshangelwa.
UMnu. Moses Mzila Ndlovu, owasebenza lowayengumongameli umufi uMnu. Robert Mugabe kuhulumende womanyano, kusukela ngomnyaka ka2009 kusiya ku 2013, engumphathintambo obona ngezokuxolelana uthi wayebotshwa mahlayana engakhuluma ndodaba lweGukurahundi.
Lokhu kwenzakala uhulumende ekhangelelwe ukwethula umbiko wokusetshenziswa kwemali, owe Monetory Policy kunsukwana ezilandelayo, ngesikhathi idola leZimbabwe lilokhu lisiwa amandla nxa liqathaniswa leleMelika.
Abakhulume kulumbuthano babalisa uMnu. Saviour Kasukuwere, loMnu. Patrick Zhuwayo, ababeyiziphathamandla zikahulumende uMnu. Mugabe esabusa kodwa babikwa baleka elizweni esesusiwe esikhundleni besithi bahlukuluzwa ngumongameli Mnangagwa.
UMalandu uthi uMugabe wayetshengisa ukuthi kahambelani labantu besigaba seMatabeleland kusukela kudala.
Ukwengezelela